Partkomeet tekkis tõesti pisipuru kogunemisel ({{commentsTotal}})

Üks tuntumaid komeete on tänapäeval 67P/Tšurjumov-Gerassimenko. Tuntuks sai see sellega, et selle juurde sai saadetud kosmosesond Rosetta ja komeedimaandur Philae.

Veel on seesama komeet äratanud tähelepanu sellega, et see on kokku seatud justkui kahest kamakast – üks natuke suurem, teine natuke väiksem ja meenutab seepärast paljude vaatlejate arvates natuke nagu vanniparti. Nüüd on teadlased senisest enam aimu saanud, kuidas see komeet tekkis.

Jürgen Blum Saksamaalt Browschweidi ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid Rosetta ja Philae kogutud andmeid ning väidavad nende põhjal Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas, et 67P/Tšurjumov-Gerassimenko on tekkinud väikeste tolmukübemete ja jääterakeste kokku kogunemise teel.

Seda on teadlased ka tegelikult ammu kahtlustanud, pidades üsna tõenäoliseks, et need väikesed ainetükikesed on oma – küll väga nõrga – gravitatsioonijõu toimel siiski teineteise külge tõmbunud, kogunedes üha suuremaks ja suuremaks kuhjaks, millest lõpuks saigi komeet. Nüüd ütlevad Blum ja kolleegid, et selle sedaviisi juhtumise tõenäosus on tõesti väga-väga suur.

Paraku ei näita Blumi analüüs, kuidas 67P/Tšurjumov-Gerassimenko endale vannipardi kuju sai. Seega ei ole endiselt teada, kas komeedi kaks osist moodustasid varem ühtse kehandi, millest mingil põhjusel nikerdus välja nüüdne kummaline kuju, või kohtusid osised omavahel õrnal põrkel ja jäid kokku.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: