Veel on seesama komeet äratanud tähelepanu sellega, et see on kokku seatud justkui kahest kamakast – üks natuke suurem, teine natuke väiksem ja meenutab seepärast paljude vaatlejate arvates natuke nagu vanniparti. Nüüd on teadlased senisest enam aimu saanud, kuidas see komeet tekkis.

Jürgen Blum Saksamaalt Browschweidi ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid Rosetta ja Philae kogutud andmeid ning väidavad nende põhjal Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas, et 67P/Tšurjumov-Gerassimenko on tekkinud väikeste tolmukübemete ja jääterakeste kokku kogunemise teel.

Seda on teadlased ka tegelikult ammu kahtlustanud, pidades üsna tõenäoliseks, et need väikesed ainetükikesed on oma – küll väga nõrga – gravitatsioonijõu toimel siiski teineteise külge tõmbunud, kogunedes üha suuremaks ja suuremaks kuhjaks, millest lõpuks saigi komeet. Nüüd ütlevad Blum ja kolleegid, et selle sedaviisi juhtumise tõenäosus on tõesti väga-väga suur.

Paraku ei näita Blumi analüüs, kuidas 67P/Tšurjumov-Gerassimenko endale vannipardi kuju sai. Seega ei ole endiselt teada, kas komeedi kaks osist moodustasid varem ühtse kehandi, millest mingil põhjusel nikerdus välja nüüdne kummaline kuju, või kohtusid osised omavahel õrnal põrkel ja jäid kokku.