Rosetta tabas pärast kahte aastat komeedile laskunud automaatjaama ({{commentsTotal}})

Kas suudad Philaet märgata?
Kas suudad Philaet märgata? Autor/allikas: ESA/Rosetta/MPS for OSIRIS Team MPS/UPD/LAM/IAA/SSO/INTA/UPM/DASP/IDA

Komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko ümber tiirleva sondi Rosetta tehtud ülesvõtteid uurinud teadlased on leidnud viimaks kahe aasta eest komeedile kukutatud automaatjaama Philae viimse puhkepaiga. Lisaks leiu emotsionaalsele väärtusele aitab maandumispaiga teadmine täpsustada komeedi siseehituse kohta kogutud andmeid.

Kuigi Philae otsingud algasid juba vahetult pärast selle komeedile kukutamist 2014. aasta lõpus, püüdis Rosetta selle pildile alles nüüd. Sond asus ülesvõtte tegemise hetkel komeedist kõigest 2,7 kilomeetri kaugusel. Eelnevate radariga tehtud otsingute käigus oli määratud automaatjaama asukoht paarikümnemeetrise täpsusega. Selle täpse positsiooni leidmist raskendas aga äärmiselt vahelduv pinnamood.

Nagu Philae enda poolt tehtud fotodelt aimata võis, sattus automaatjaam järsu kaljuseina varju. Tehniliste tõrgete tõttu ei aheldanud harpuunid Philaet esimesel maandumisel komeedi pinna külge, misläbi põrkas see veel kaks korda komeedi pinnalt tagasi ja vajus viimaks kaldu.

Järsk kaldenurk tähendas omakorda, et automaatjaama päikesepaneelidele ei langenud seadme soojendamiseks ja selle instrumentide käitamiseks piisavalt valgust. Akude toel jõudis see andmeid koguda kolm ööpäeva. Päikesele lähenedes suudeti automaajaamaga küll juulis katkendlik side taastada, kuid vaid ajutiselt. Philae asukoht jäi seejuures endiselt saladuseks.

 

Värsked ülesvõtted aitavad anda parema konteksti automaatjaama Concert instrumendi poolt kogutud andmetele. Eksperimendi käigus saatsid Rosetta ja Philae komeedi siseehituse uurimiseks välja raadiolaineid. Mida täpsemalt mõlema asukoht teada on, seda kõrgema lahutusvõimega on ka saadav pilt.

Teade Philae leidmisest tuli vaid kuu enne Rosetta missiooni lõppu. Päikesest kaugenedes ei lange ka Rosetta sondi enda päikesepaneelidele selle töös hoidmiseks piisavalt valgust. Nii on plaanis langetada see enne kontakti kaotamist täiendava teadmuse kogumiseks võimalikult pehmelt komeedi pinnale.

Kuigi tehniliselt pole Rosettal maandumisjalgu ega muud maandumist pehmendavat varustust, näitlikustas Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri sond NEAR-Shoemaker, et see pole hea õnne korral hädavajalik

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: