Komeedi pinnal on pikenenud praod, varisenud kaljud ja veerenud rahnud. Asjakohase uurimuse avaldas ajakirjas Science avaldanud teadlasrühm eesotsas Ramy El-Maarryga Ameerika Ühendriikide Colorado Boulderi ülikoolist.

Komeedid tiirutavad ümber Päikese väga piklilel orbiitidel. Geoloogiline aktiivsus hoogustub päikeseenergia ärgitusel just orbiidi Päikese-poolses otsas. Päikesekiirte toimel sublimeerub ehk siirdub tahkest olekust otse gaasilisse jää ja see muutus paneb liikuma ka kivid. Kaasa aitab komeedi pöörlemise kiirenemine.

Komeet 67P on ebakorrapärase kujuga, justkui kahest osast kokku pandud. Rosetta tehtud piltidelt paistab, et Päikesest möödumise jooksul pikenes kahe osise vahel jooksev algselt umbes 400-meetrine pragu umbes 30 meetri võrra.

Teise tähelepanuväärse sündmusena pääses pinna küljest valla umbes 30-meetrine ja enam kui 100 000-tonnine kivimürakas ning veeres enam kui saja meetri kaugusele.

Teadlased teadsid ka enne, et Päikesest möödumine võib komeedi jaoks olla üsna vapustav sündmus. Mõned komeedid ei peagi sellele vastu ja lagunevad. Kuid nüüd on komeediga toimuvat nähtud peaaegu et oma silmaga.