Mida Philae komeedi kohta teada sai?
Kuigi automaatjaama pehmelt komeedil maandamist võib pidada juba omaette saavutuseks, jõudis Philae veidi enam kui 60 tunni vältel koguda 67P/Tšurjumov-Gerassimenko kohta ka kasulikku teaduslikku informatsiooni. Maale jõudnud andmete esialgne analüüs näitab muu hulgas, et komeedi pind on kõva kui jää ja sellelt võib leida orgaanilisi molekule.
MUPUS eksperimendi töörühm märgib, et komeedi pind on vähemalt sama tugev kui jää. Eksperimendi käigus üritati vasardada komeedi pinda sensorvarrast, mis võimaldas saada ülevaate pinnase soojuslikest ja mehaanilistest omadustest. Teadlased pidid nentima, et neil ei õnnestunud isegi vardale avaldatava jõu järkjärgulisel kasvatamisel seda väga sügavale komeedi pinda pressida. Tulemused annavad mõista, et kuigi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko pind näib suhteliselt kohev, on komeet töörühma sõnade kohaselt tegelikult 'raske pähkel'.
MUPUSe tulemusi kinnitab SESAME eksperiment, mis uuris komeedi pinna elektrilisi, mehaanilisi, seismilisi ja akustilisi omadusi. Tolmukihi all peitunud jää tugevus oli eksperimendi töörühma sõnul üllatavalt suur. Täpseid mehaanilisi omadusi üritatakse aga alles teiste eksperimentide kogutud andmete abil tuletada. Samas näitasid SESAMi sensoritega kogutud andmed, et vähemalt maandumispaigas oli komeedi aktiivsus veel madal ja tolmuse pinnal leidub palju veejääd.
Hinnanguliselt detsembri keskpaigani jääb aga ebaselgeks, kas Philae suutis oma viimastel elutundidel komeedi pinda puurida. Maale saadetud telemeetria kinnitas küll puuri allapoole liikumist ja proovide transportimiseks kasutatavate mehhanismide aktiveerumist, kuid pole endiselt kindel, kas puuriti vaakumit või kaljuserva, millele automaatjaam toetus. Enne seda võiks vihjeid pakkuda SESAMi seismilisi võnkeid registreeriv CASSE sensor. Vahetult enne maandumist suutis COSAC gaaskromatograaf täheldada samal ajal keerukaid süsinikupõhiseid molekule.
Edu saatis ka ROLIS eksperimenti. 67P/Tšurjumov-Gerassimenko pinnalt tagasi põrkumise tõttu said philae põhjal asuva kaamera eest vastutavad teadlased pildistada lähedalt kahte komeedi piirkonda. Raadiolainete ja Rosetta abiga komeedi tuuma täpse kuju määramine ei kulgenud aga nii ladusalt. Philae uinus hetkel, kui CONSERT eksperiment alles mõõtmisi tegemas oli. Sellele vaatamata loodab töörühm, et komeedist suudeti saada siiski mõningane ettekujutus.
Philae maanduri projekti juhtinud Stephan Ulemac usub, et philaega suudetakse side taastada järgmise aasta kevadel, kui komeedi Päikesele lähenedes soojeneb ja päikesepaneelidele rohkem valgust langeb.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa