Tšurjumov-Gerassimenko hapnik võib muuta Päikesesüsteemi tekkelugu ({{commentsTotal}})

67P/Tšurjumov-Gerassimenko.
67P/Tšurjumov-Gerassimenko. Autor/allikas: ESA/Rosetta/NAVCAM

Komeeti 67P/Tšurjumov-Gerassimenko tuuma ümbritseva gaasipilve koostist uurinud astronoomid märgivad, et selles leidub ebatavaliselt palju hapniku molekule. Tähelepanek võib lüüa mõrasid Päikesesüsteemi tekkimist kirjeldavatesse mudelitesse.

Michigani ülikooli planeediteadlase André Biebleri ja ta kolleegide tähelepanekud põhinevad möödunud aasta septembrist selle aasta märtsini tehtud vaatlustel. Arvutuste kohaselt leidub komeedi peas molekulaarset hapnikku veidi enam kui 25 korda vähem kui vee molekule.

Siiski on seda üllatavalt palju. Eriti arvestades, et seda ei paista ultraviolettvalguse ja energeetiliste elektronide mõjul pidevalt juurde tekkivat ning hapniku molekulid moodustavad altilt teiste aatomitega reageerides uusi ühendeid. Hapnik peab vabanema komeedi tuumast endast.

Komeedi ümber tiirleva Rosetta sondi poolt registreeritavad hapniku molekulid pärinevad Biebleri töörühma tõlgenduse kohaselt Päikesesüsteemi algusaegadest. Hapnik oleks tillukeste jää- ja tolmukämpude vahele lõksu püütud 67P/Tšurjumov-Gerassimenko moodustumise ajal. Tänapäeval tunnustatud Päikesesüsteemi moodustumist kirjeldavate mudelite kohaselt oleks see pidanud aga reageerima vesinikuga, moodustades seejuures vee molekule.

Töörühm kahtlustab, et teatud temperatuurivahemik ja keemiliste elementide kontsentratsioon oleks võimaldanud molekulaarsel hapnikul eksisteerida külmunud olekus tänase päevani. Näiteks oleksid võinud komeedid ja mitmed teised väiksemad kehad moodustuda Päikesest kaugemal, kui seni laialdaselt arvatud. Hüpoteesi kinnitamiseks peaksid astronoomid registreerima molekulaarset hapnikku ka teiste komeetide pea lähistel.

Senise praktika alusel selleks aga teleskoopidest ei piisa. Vähemalt pole seni suudetud hapniku molekulidele omast spektrijoont veel maapealsete instrumentidega registreerida. Küll on aga hapniku molekule täheldanud Jupiteri ja Saturni kuid uurivad tehiskaaslased. Toona sai aga ühendi olemasolu selgitada planeetidelt pärinevate vee molekule lõhkuvate ülienergeetiliste osakestega.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: