Philae tegi esimese puurimiskatse. Energiat jätkub hilisõhtuni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1415785370000 | amCalendar}}
Kunstniku nägemus Philaest
Kunstniku nägemus Philaest Autor/allikas: ESA

Kolmapäeva õhtul maandus Euroopa Kosmoseagentuuri automaatjaam Philae edukalt komeedile 67P/Tšurjumov–Gerassimenko. Tegu on esimese inimtekkelise objektiga, mis on kunagi komeedile laskunud.

16.04 Kui arvutisimulatsioonid reaalsusega kokku langevad ja akud enneaegselt tühjene, peaks Philae saadetud raadiosignaal Maale jõudma kell 23.00-01.00.

 

15.46 Lommatsch: Philae päikesepaneelidele ei lange piisavalt valgust, et patareide temperatuuri laadimiseks piisavalt kõrgele tõsta.

15.40 Ulamec: Tõenäosus, et Philae Päikesele lähenedes komeedilt gaaside ja tolmuosakeste poolt minema pühitakse, on väga väike.

15.34 Ulamec: Oleme suutnud alla laadida umbes 80 protsenti loodetud andmetest, kuid seda on raske hinnata. Juhul kui suudame saada ka puurimisel kogutud andmed, siis umbes 90 protsenti.

15.30 Phillipe Gaudon: Andmed, mida ei õnnestu järgmisel korral üles laadida, jäävad Philae andmepanka, kuid me peaksime nende kätte saamiseks väga pikalt ootama. (On võimalik, et Päikesele lähenedes on automaatjaama päikesepaneelid valgustatud pikemat aega.)

15.26 Ulamec: güroskoobi aktiveerimisega on ilmselt võimalik Philae lohust välja lüüa.

15.22 Lommatsch: Automaatjaam pole pärast viimast maandumist nihkunud.

15.22 Philae akutehnik Valentina Lommatsch: Eilsed simulatsioonid vihjavad, et meil jätkub selleks ilmselt piisavalt energiat, kuid napilt. Üritasime automaatjaama säästurežiimile panna, kuid katse ei õnnestunud.

15.20 Stefan Ulemac: Me loodame täna õhtul uuesti kontakti saada, kuid me pole kindel, et see meil õnnestub.

15.14 Philaet otsitakse Rosetta poolt tehtud ülesvõtetelt. Automaatjaam peaks fotol paistma 4x4- või 3x3-pikslise ruuduna.

15.12 Töörühm ei tea endiselt Philae täpset asukohta. Rosetta oleks pidanud automaatjaama esimese maandumise ja tagasipõrke pildile püüdma.

15.10 Phillipe Gaudon: APXSi ja MUPUS kogutud andmed tunduvad head. Neist osa pole veel Maani jõudnud.

15.04 Philae puur on jõudnud 250 millimeetri sügavusele, ent pole kindel, mida puuriti. Südaööks selgub, kas kogutud proovid jõudsid automaatjaama eksperimentidesse. Teadlased pole kindlad, kas andmete edastamiseks jätkub piisavalt energiat.

14.36 Philae alustas puurimist.

12.08 Lisaks aktiveeriti APXS eksperiment, mis heidab rönhitgenkiirte ja alfaosakeste abil valgust komeeti katva tolmu keemilisele koostisele, mille võrdlemine meteoriitide koostisega aitab teiste eksperimenti poolt kogutavaid andmeid paremasse konteksti asetada.

12.04 Philae töörühma sõnul pressisid nad eile pinnasesse MUPUS eksperimendi sensorvarda. MUPUSe eesmärgiks on mõõta komeedi pinnase soojuslikke ja mehaanilisi omadusi.

12.00 Raadioside Philaega on taastatud. Esmalt saabub Philae praegust seisundit kirjeldav informatsioon, et välja selgitada, kas automaatjaama asukoht on vahepeal muutunud.

11.57 Lisaks üritatakse pardal olevate liikuvate teadusinstrumentidega muuta automaatjaama kaldenurka, et selle peamisele päikesepaneelile langeks rohkem valgust. Ebaõnnestumise korral lõpeb regulaarne kontakt Philaega juba laupäevaks.

11.52 BBC teatel saadetakse täna Philaele käsk teha algust puurimistöödega, mille eesmärgiks on koguda pinnaseproove, milleta on komeedi täpse keemilise koostise määramine raske kui mitte võimatu. Samas kardavad teadlased, et puurimisega kaasnev väändejõud võib automaatjaama ülinõrga gravitatsiooni tõttu tasakaalust välja lüüa.

*** 13/11/2014 ***

17.02 Philae poolt tehtud esimene panoraamfoto. Foto: ESA

16.13 Philae missiooni juhtivteadlane Jean-Pierre Bibring: Puurimine on samas komeedi täpse keemilise koostise määramiseks kriitilise tähtsusega ja missiooni peamine teaduslik eesmärk. Bibring loodab, et akude tühjenemise lähenedes antakse siiski homme luba puurimist alustada.

16.07 Automaatjaama jalad olid küll varustatud mehhanismiga, mis võimaldab sellel 'hüplemise' teel asukohta muuta, kuid aparaadi asukoha tõttu ei saa kindel olla, et selle kasutamine olukorda hoopis hullemaks ei muuda.

16.05 stefan Ulamec: Liikuvate osade aktiveerimine on väga riskantne, kuna võib automaatjaama komeedi pinnast eemale lükata. Ilma ankruteta puurimine on väga ohtlik. Kuid sama ohtlik on üritada harpuune uuesti komeedi pinna sisse tulistada.

15.57 Piltide alusel võib oletada, et komeedi tihedus on suhteliselt väike ja sellel puudub kõva koor.

15.45 Vahetult enne esimest maandumist tehtud ülesvõte komeedi pinnast.

15.38 Päikesepaneelid on valgustatud loodetud 6-7 tunni asemel 1,5 tundi.

15.34 Philae asukoht maandumisel (lilla) ja praegune ligikaudne asukoht (helesinine). Teadlased oletavad, et automaatjaam maandus kaljuserval, mis selgitaks selle praegust orientatsiooni.

15.29 stefan Ulamec Me ei tea endiselt, kus me oleme. Automaatjaama asukoha määramiseks kasutatakse eksperimendi CONSERT radarit.

15.25 Üks jalgadest on ilmselt õhus ja automaatjaama kaldenurk on küllaltki suur. Töörühm üritab Philae orientatsiooni muuta, et päikesepaneelidele rohkem valgust paistaks.

15.17 Pressikonverentsil esitletakse nelja uut fotot.

13.45 CNES: Päike paistab 12 tunni vältel Philae päikesepaneelidele 1,5 tundi, mistõttu tuleb teadusinstrumente ümberhäälestada. Hetkel töötab automaatjaam akude toitel, mille nominaalne eluiga jääb 60 tunni piiridesse. Päikesepaneelide toel võiks Philae andmeid koguda järgmise aasta märtsini.

13.45 CNES: Philae näib olevat mingisuguses lohus, automaatjaama kere on komeedi pinnast 30 sentimeetri kõrgusel. Hetkel kogub kümnest teadusinstrumendist andmeid kaheksa.

11.58 Rosetta kadus taas Philae suhtes horisondi taha. Järgmine planeeritud sidesessioon algab kell 21.27 ja kestab kella 01.47'ni. Hetkel edastab Rosetta Maale andmeid kiirusega 28 Kbps, millest 1-2 Kb'd kasutatakse sondi enda seisundi kirjeldamiseks. Ülejäänu kulub praeguseks kogutud teadusliku informatsiooni edastamiseks ja Philae olukorrast ülevaate saamiseks

11.57 Automaatjaam asub praeguseks selle algsest maandumispaigast umbes kilomeetri kaugusel.

11.54 Esimene Philae poolt komeedi pinnal tehtud ülesvõte. Foto tegemiseks kasutati CIVA-P eksperimenti, mis koosneb tegelikult seitsmest identsest kaamerast. CIVA-P ülesandeks on iseloomustada panoraamfotodega maandumispaiga pinnamoodi ja heita valgust pinnase albeedole.

11.47 Uued andmed näitavad, et Philae ei maandunud eile mitte ühe korra, vaid lausa kolm korda – kell 17.33, 19.26 ja 19.33. Automaatjaam võis esimesel korral põrgata umbes kilomeetri, teisel korral "pelgalt" 20 meetri kõrgusele. Komeedi gravitatsiooniväli on Maa gravitatsiooniväljast umbes 100 000 korda nõrgem. Raadioside toimib laitmatult

11.05 Tänaseks planeeritud pinnaseproovi kogumine on tühistatud, kuna pole kindel, kui palju automaatjaam ankrute puudumise tõttu puurimiskatse peale liiguks.

*** 12/11/2014 ***

Otseülekanne on lõppenud. Järgnevalt võib leida ülevaate päeva olulisematest sündmustest.

21.42 Järgmine pressikonverents toimub 13. novembril kell 15.00.

21.40 stefan Ulamec: „Me ei mõista endiselt, mis on juhtunud“. Saadud andmete põhjal võib oletada, kuid mitte kindel olla, et automaatjaam hüples pärast güroskoobi välja lülitamist üliaeglaselt veel paar korda, mis peegeldus nii raadiosides kui elektrilise pinge kõikumises. Tsiteerides Ulameci ennast: „Me maandusime kaks korda!“ Hüplemise tõttu muutus veidi ka automaatjaama asukoht. Olukorda toovad ilmselt mõningast selgust homme varahommikul saabuvad andmed, kui Rosetta taas Philae vaatepunktist horisondile tõuseb.

20.05 Rosetta saatis Maale esimese komeedist tehtud foto. Ülesvõtte tegemise ajal asus automaatjaam 67P/Tšurjumov–Gerassimenko kolme kilomeetri kaugusel.

19.27 Raadioside Philaega on katkendlik. Põhjuseid uuritakse.

19.15 DLR projektijuht Koen Geurts: „Otsustasime mitte üritada ankruid uuesti pinnasesse tulistada, kuna me pole täielikult kindlad, et Philae on komeedi pinnal".

18.47 Lisaandmed viitavad, et automaatjaama siiski ei kinnitunud harpuunidega komeedi külge, mis tekitab väikese mure Philae pikemaajalise stabiilsuse pärast. Kõik teised süsteemid tunduvad töökorras olevat.

18.40 ESA peadirektor Jean-Jacques Dordain: „Me oleme esimesed, kes seda teinud on, ja see jääb nii igavesti. /.../ See on inimtsivilisatsiooni jaoks suur samm".

18.34 Pind, millele Philae maandus, osutus suhteliselt pehmeks. Maanduri jalad vajusid tolmu sisse nelja sentimeetri jagu .

18.25 Juhul kui automaatjaama kõik osad terveks jäid, alustab Philae peagi seitse tundi kestvat eelprogrammeeritud teadusprogrammi. Esimesed komeedi pinnal tehtud fotod võiksid saabuda järgmise tunni jooksul.

18.12 ESA kinnitas ametlikult automaatjaama maandumist.

 

18.09 stefan Ulamec: Harpuunid on pinnasesse tulistatud. Jääkruvid on sisse puuritud. Philae saadab andmeid. Güroskoop on välja lülitatud.

18.06 Missiooni juhtimiskeskus rõkkab rõõmust.

18.03 PHILAE ON MAANDUNUD!

17.35 Philae on tõenäoliselt maandunud ning elus või surnud. #Tüütud_hetked_mil_isegi_valguse_kiirus_aeglasena_tundub. Rosetta läbis komeedini jõudmiseks enam kui kümne aasta vältel 6 550 453 535 kilomeetrit.

 

17.08 Missiooni juhtimiskeskuse teadlased hoiatavad, et edukale maandumisele viitav signaal võib saabuda alles 40 minutit pärast selle juhtumist.

17.00 Mitte kõik Rosetta missiooniga seotud teadlased ei pidanud Philae maandumise ajal tööl olema. Mtt Taylor otsustas kasutada päeva endale Philae-teemalise tätoveeringu tegemiseks.

 

16.57 Komeedi kaasavastaja Klim Tšurjumov on tulnud Euroopa Kosmoseagentuuri automaatjaama laskumist jälgima. Mees märkas koos Svetlana Gerassimenkoga komeeti juba 1969. aastal. AP/Scanpix

Philae laskumist on Euroopa Kosmoseagentuuri vaatama tulnud komeedi kaasavastaja Klim Tšurmujov

16.52 Rosetta jõudis oma kaameraga pildistada langevat Philaet

 

16.45 Philae missiooni eestvedaja stefan Ulamec: Kõik on fantastiline! Kuigi Philae pöörleb aeglaselt, ei tohiks see endas probleemi kujutada.

16.36 Langemistrajektoor on ootuspärane. Maandumine komeedil umbes tunni ja 20 minuti pärast.

16.32 Philae esimene "postkaart" Rosettale. Ereda loite taga on päike.

15.55 Esimesi fotosid esitletakse avalikkusele kava kohaselt kell 16.15. Enne seda plaanib ESA näitada tõsiteaduslikku ulmefimi Ambition, mis annab samas ka ülevaate Rosetta missioonist.

 

15.27 ESA avaldas video päeva senistest kõrghetkedest.

 

13.45 Esimesed fotod peaksid saabuma tunni pärast.

13.25 Telemeetria näitab, et kõik kulgeb plaanipäraselt. Maandumistelikud on langetatud, Philae orientatsiooni säilitav güroskoop jätkab pöörlemist.

13.08 ESA kinnitas ametlikult side taastamist.

13.06 Raadioside taastatud. Philae on elus!

13.01 Deep Space Networki kohaselt registreerib Canberra raadioteleskoop Rosettalt pärinevat signaali. ESA pole seda veel kinnitanud.

12.55 Missiooni juhtimiskeskus ootab raadioside taastamist. Philae saab Maaga suhelda ainult Rosetta kaudu.

11.03  Philae eraldus edukalt Rosettast. Komeedile langemine võtab aega umbes seitse tundi.

10.35 Philae eraldus tõenäoliselt Rosettast. Kinnituse saamine võtab aega ligikaudu 28 minutit - komeet asub Maast umbes 509 552 000 kilomeetri kaugusel.

9.35 Automaatjaama komeedile saatmine sai vaatamata mõningatele tõrgetele heakskiidu. Öösel selgus, et maanduri komeedi pinnale jäämist hõlbustavat põtkurit pole võimalik käivitada. Kõvemale pinnale langedes on oht, et Philae põrkub komeedi Maast umbes sada tuhat korda nõrgema gravitatsioonivälja tõttu kummipallina tagasi, mis raskendab selle komeedi pinna külge ankurdamist. Põtkurita peavad teadlased lootma, et selleks piisab kahest harpuunist ja jääpuuridest.

8.59 Philae esimene instrument hakkas komeedi kohta teavet koguma. ROMAPi ülesandeks on komeedi magnetvälja uurimine

Eeldatav ajakava (Eesti aja järgi):
8.00 Rosetta korrigeerib oma orbiiti
9.35 Tehakse lõplik otsus automaatjaama komeedile langetamiseks
10.35 Philae eraldub Rosettast
11.03 Maale jõuab kinnitus eraldumise kohta
11.15 Rosetta eemaldub maandurist
12.30 Philae'ga taastatakse raadioside
14.00 Automaatjaam saadab esimesed andmed
17.30 Automaatjaam maandub komeedil
18.00 Maale jõuab kinnitus maandumise edukuse kohta

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: