Sotsioloog: Eestis on kõrgharidusega meestel lahutuse risk väiksem

Uurides nii lahutanud meeste kui naiste haridustaset, joondus välja seaduspärasus, et kõrgharidusega meeste seas oli lahutanuid vähem.
Miks see nii on? Tartu ülikooli sotsioloog Kadri Rootalu leidis, et kõrgharidusega meestel võiksid olla võrdsemad soorollihoiakud ning naistel on kõrgharidusega seoses rohkem iseseisvusega kaasnevaid võimalusi.
Eesti näitel võib tuua välja ka fakti, et kõrgharidusega inimesed teenivad keskmisest kõrgemat palka. Majanduslik kindlustunne võiks Rootalu sõnul olla ka üks põhjus, miks abielu ei lahutata.
„Kõrgema haridustasemega mehed ilmselt teenivad rohkem ja nende perel pole majanduslikke toimetulekuprobleeme, mis tekitaks konflikte peres ja ehk ka lahutust.“
Peale selle, et lahutused on seotud majandusliku stabiilsuse ja haridusega, mängib olulist rolli ka abielus olevate inimeste vanus. „Rahvastikualase uurimise üks seaduspärasusi on see, et väga varased abielud, 18-19aastaselt, need väga ei püsi,“ sedastas Rootalu.
Noored ei tunne end ega partnerit
Üks põhjustest võib Rootalu selgitusel olla, et noored inimesed ei ole ennast veel piisavalt hästi tundma õppinud ja ei tea, mida elult ja oma partnerilt tahta. Sel juhul kasvatakse aja jooksul lihtsalt lahku.
Teine põhjus võib olla, et noorelt abiellunud ei ole oma partnerit enne abielu piisavalt tundma õppinud ja hiljem avastavad, et kõik polegi nii tore kui armudes tundus.
Kolmas põhjus võib olla, et noortel pole veel pere loomiseks ja laste kasvatamiseks piisavalt materiaalset kindlustatust ning sellest tulenevalt ongi neil hakkamasaamine raskem ja konflikte rohkem.
Harimatus raskendab rahamurede lahendamist
Selliste probleemide tekkimisel on keeruline nendest välja tulla. Kui head haridust ei ole, siis pole tihtipeale võimalik ka majanduslike probleemide lahendamiseks minna paremini tasustatud tööle.
Kui aga tahaks haridust omandama hakata, siis pereinimesena ja väikeste lastega on see palju keerulisem. Need võimalikud põhjused siin on aga kõik spekulatsioonid, mida on välja toodud teaduskirjanduses, aga millele arvulist tõestust vähemalt Eesti kontekstis Rootalu praegu tuua ei saa.
Sellele vaatamata tuleks alati mõelda, mis on kellegi elus oluline, ning kas ma ise olen asjade käiguga rahul. Õnnelik saab olla mitut moodi.
Toimetaja: Marju Himma