"Kui praegu käivitatakse ülikoolis uus õppekava, kuhu tudengid vastu võetakse, siis selle sisu kolme aastaga üldjoontes ei muutu. Seda, mida ootab tööandja tulevaselt töötajalt kolme aasta pärast, meie praegu ette ei näe. Tööturu kiirelt muutuva nõudluse tõttu oleks oluline välja töötada kompetentsuste profiilid koostöös tööandjatega," rääkis Vikerraadio rubriigis "Nutikas" Tallinna ülikooli haridustehnoloogia instituudi juht Kairit Tammets.

Tammetsi sõnul osalevad ettevõtted küll sageli lõputööde juhendamises ja teatud kursuste läbi viimisel, aga veel parem oleks, kui saaks korraldada õpipoisiõpet. "Teatud osa õppetööst peakski toimuma ettevõttes, kus lisaks erialaainetest saadavatele teadmistele suureneks praktilise töö kogemus, kujuneks meeskonnatöö oskused ja praktiliste probleemide lahendamise võime," rääkis Tammets.

Vastastikune vajaduste ja oskuste kaardistamine
Tallinna ülikool osales hiljaaegu rahvusvahelises projektis IntelLEO, mille eesmärk oli arendada teenuseid, mis ühendaksid kaht või enamat ärilist ja haridusvalda kuuluvat kogukonda ning organisatsiooni ühtseks õppekeskkonnaks. Seeläbi tekib võimalus edukaks teadmiste jagamiseks ning kompetentsuste planeerimiseks ja toetamiseks. Koostööd tehti Eesti Õpetajate Liiduga ja Volkswageni autotööstusega.

"Ühelt poolt tuli osalejal (õpetaja või Volkswageni töötaja) panna paika, milliseid pädevusi tööandja temalt ootab, tuvastada lüngad, mis vajavad täitmist ja teha arenguplaanid. Organisatsioonil oli võimalik panna paika, milliseid pädevusi nad vajavad, kooskõlastada need näiteks ülikoolidega ning panna kirja võimalikud teed, kuidas neid võiks antud asutuse kontekstis omada," selgitas Tammets.

Üks praktiline näide tehnilisest platvormist, mis aitab õppija pädevusi hinnata ja võrrelda neid kutsestandardis nõutuga, on õpetajakoolituses kasutatav ülesannetepõhine keskkond eDidaktikum. Õpingute vältel antakse tudengitele ülesandeid, mis on seotud mõne pädevusega nende tulevases kutsestandardis.

"Pärast 10-20 ülesannet hakkab kujunema tema pädevusprofiil. Kui kõik kursused oleks sellise keskkonna toetatud, oleks meil peagi võimalik teha otsuseid nii üliõpilaste pädevuste kohta kui ka selle kohta, mil määral õppekavad annavad ülesandeid, mis reaalselt toetavad kutsestandardis kirjeldatud pädevusi ja oskusi," rääkis Tammets.

Personaalne statistika
Tallinna ülikooli doktorant ja Proekspert OÜ tarkvaraarendaja Kadri- Liis Kusmin tõi näiteid IT-valdkonnas toimuvast andmepõhisest pädevushaldusest: "Andmekogumist saab muuta väga personaalseks ja keskenduda iga inimese iseärasustele, et ta leiaks karjääris just kõige õigema niši, mis talle sobiks."

Kusmini sõnul pole koolis vaja omandada mitte niivõrd terviklikku teadmiste kogumit mingi ameti jaoks, kui just mikrooskuste komplekti, mis kujundavad töötaja käitumise sobivaks just tema ametipositsioonile. "Proeksperdis on igal töötajal võimalus hinnata iseenda oskuste tasandeid. Samal ajal annavad talle samade oskuste põhjal hindeid meeskonnakaaslased. Selle põhjal saab jooksvalt vaadata, kuhu oled arenenud, kuhu edasi liikuda ja mida parandada," tõi Kusmin näite.

Kusmini sõnul on ka uute töötajate värbamisprotsess üha väärtuspõhisem. Iga erialaga seotud baasoskuste kõrval on üha olulisemad ka tahe õppida, areneda ja oskus end selleks motiveerida. "Kui inimene ütleb, et ta tahab teha ja õppida midagi uut ka firma sees, siis see motivatsioon loeb. Kui võrrelda kümneaastase kogemusega tüdinud spetsialisti ja avatud suhtumisega noort, siis hästi motiveeritud noor võib saavutada mõne kuuga juba sama taseme või jõuda isegi kaugemale," rääkis Kusmin.

Teemat avasid TLÜ haridustehnoloogia keskuse juht Kairit Tammets ka TLÜ doktorant ning Proekspert OÜ tarkvaraarendaja Kadri-Liis Kusmin Vikerraadio rubriigis "Nutikas".