Tehnoloogia kiire areng, automatiseerimine ja ülemaailmsed muutused on toonud kaasa olukorra, mida nimetatakse oskuste ebastabiilsuseks. See tähendab, et ametikohtade profiilid muutuvad kiiresti, oskuste eluiga lüheneb ning ettevõtetel on järjest keerulisem leida sobivate teadmistega töötajaid.

Maailma Majandusfoorumi prognoosi kohaselt vajab 2025. aastaks pooled töötajatest olulist täiend- või ümberõpet. Ka Euroopa Liidu väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest on üle 70 protsendi tunnistanud, et talentide puudus pärsib nende investeerimisvõimekust.

Kadri-Liis Kusmin kaitses Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudis selleteemalist doktoritööd, kus uuris mis aitaks organisatsioonidel tulla toime töötajate pädevuste lühikese elueaga. Ta nentis oma töös, et probleemi lahendamiseks ei piisa enam reageerivast ja juhuslikust koolituste pakkumisest, vaid vaja on strateegilist ja andmepõhist lähenemist.

Kusmin nimetab seda pädevusteabeks (skills intelligence - inglise keeles), mis on süstemaatiline viis koguda, analüüsida ja rakendada teavet tööjõu oskuste kohta, et teha teadlikke otsuseid nii personali värbamisel, arendamisel kui ka ettevõtte strateegilisel planeerimisel.

Tema doktoritöö tugines mitmeaastasele uurimisprotsessil, mis viis samm-sammult SIMPIE  (skills intelligence management planning, implementation, and evaluation) raamistiku loomiseni. Kokkuvõtlikult pakub see ettevõtetele tervikliku tööriistakomplekti pädevusteabe rakendamiseks. Doktoritöö valmis tihedas koostöös Eesti ettevõtetega, kus iga faas andis sisendi järgmise kujundamiseks.

Neli tugisammast

Esimeses uurimisetapis proovis Kusmin mõista, kuidas ettevõtted tegelikult oma töötajate oskusi haldavad. Selleks viis ta läbi põhjaliku juhtumiuuringu ühes Eesti IT-ettevõttes, kus intervjueeris juhte ja personalitöötajaid ning analüüsis nende kasutatavat tarkvara. Peale selle katsetas ta töötajatest koosneva fookusrühmaga oskuste lünkade kaardistamise tööriista prototüüpi. 

Analüüsist selgus, et oskustega seotud andmed olid killustunud ja nende haldamine ebaühtlane. Suurim probleem oli seotud sellega, et puudus ühtne keel. See tuli eriti hästi esile pehmete oskuste puhul, mil töötajad ja juhid mõistsid pädevusi väga erinevalt.  

Nähes probleeme üksiku ettevõtte sees, laiendas Kusmin teises etapis fookust hariduse ja tööturu vahelisele laiemale lõhele. Ta uuris, kas struktureeritud pädevuste kaardistamine aitaks ülikoolide õppekavu paremini vastavusse viia tööstuse tegelike vajadustega. Selleks arendas ta koostöövõime raamistiku kontseptsiooni ja korraldas töötubasid, kuhu kaasas eksperte nii ülikoolidest, ettevõtetest kui ka kutsekojast.

Uuringust ilmnes, et kuigi osapooled pidasid ideed kasulikuks, takerdus selle elluviimine ootamatu probleemi taha: paljudel ettevõtetel polnud endalgi süsteemi oma töötajate pädevuste kaardistamiseks. See muutis valdkondadeülese koostöö võimatuks ja suunas uurimistöö fookuse tagasi ettevõtete sisemise võimekuse arendamisele.

See teadmine viis Kusmini uurimistöö kolmandas etapis otsustava pöördepunktini. Ta mõistis, et enne uute tehnoloogiate või valdkondadeüleste lahenduste pakkumist tuleb luua ettevõtetes endis vundament ehk süsteemne kord andmete ja protsesside haldamiseks.

Hüpoteesi proovile panemiseks viis ta läbi laiapõhjalise uuringu Eesti töötlevas tööstuses, küsitledes ja intervjueerides ligi sadat valdkonna töötajat ja juhti. Järeldus oli selge: ettevõtted tajusid teravalt vajadust pideva õppimise järele, kuid neil puudusid alusstruktuurid, et tehnoloogiapõhiseid õppelahendusi mõistlikult rakendada. See kinnitas, et fookus tuleb suunata praktilise ja süsteemse juhtimisraamistiku loomisele.

Neljas ja viimane etapp oli pühendatud SIMPIE raamistiku ja selle komponentide väljatöötamisele ning katsetamisele. Kusmin arendas oma tööriista samm-sammult, alustades paberprototüübist ja jõudes välja toimiva tarkvarani. Iga arendusetapi järel viis ta läbi katsetusi, kaasates kokku 19 eksperti 11 erinevast tehnoloogiaorganisatsioonist.

Osalejate tagasiside kinnitas, et SIMPIE raamistik on praktikas teostatav ja aitab luua korda seni kaootilises valdkonnas. Üks olulisemaid tulemusi oli see, et raamistiku kasutamine aitas muuta juhtide mõtteviisi: oskuste juhtimist hakati nägema personaliosakonna kitsa ülesande asemel kogu organisatsiooni strateegilise võimekusena.

Kadri-Liis Kusmini doktoritöö annab seeläbi ettevõtetele kätte praktilised vahendid, et liikuda teadliku ja strateegilise oskuste arendamise juurde. Doktoritöö autori sõnul see mitte ainult ei paranda organisatsioonide kohanemisvõimet ja konkurentsivõimet, vaid loob ka töötajatele selgema ja kindlama tulevikuväljavaate.

Edasised uurimissuunad hõlmavad Kusmini sõnul tehisintellekti ja masinõppe laialdasemat rakendamist, et muuta oskuste prognoosimine veelgi täpsemaks ja õppimisvõimaluste pakkumine personaalsemaks.

Kadri-Liis Kusmin kaitses 22. septembril doktoritööd "Counteracting Skills Instability: A Framework and Methodology for Planning, Implementing and Evaluating Skills Intelligence Management" ("Pädevuste ebastabiilsuse ohjamine: raamistik ja metoodika pädevusteabe haldamise kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks").