Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste uuringust selgub, et kui loomingulised töötajad sundida konkreetsel ajal ja konkreetses kohas tööle, väsivad nad kiiremini ja nende tööviljakus langeb.

„Selgus, et mida suurema osa oma tööajast veedab loominguline teadus- ja arendustöötaja oma töökohal töötades, seda suurem on ta väsimus ja madalam töö tulemuslikkus. Enamgi veel, kaugtöö võimalusega töötajate tunnetatav töö tulemuslikkus on oluliselt kõrgem kui neil, kes peavad tööd töö juures laua taga tegema,” seletas rahvusvahelise uurimisrühma juht, TTÜ majandusteaduskonna professor Aaro Hazak.

Kui paindliku tööaja ja töötegemise koha puhul saab loovtöötaja oma tööd tegema asuda hetkel, kui ta ennast loomevalmina tunneb, siis nn töökohal töötamine näib suurendavat väsimust ja alandavat tulemuslikkust seoses pingega saada töö valmis töökohal, ruumilises ja ajalises “puuris”.

Uuringu tulemused peaksid andma ainest nii tööandjatele kui töötajatele mõistmaks, kas töö juures laua taga töötamine on ikka kõige efektiivsem võimalus loova arendustöö tegemiseks. Kaugtöö ja paindliku tööaja võimaluse pakkumine oleks ka tööandja huvides, et tõsta loovate teadus- ja arendus (T&A) töötajate töö tulemuslikkust.

Samuti tunnevad töötajad, kellel on paindlikkus nii töötegemise kohas kui ajas, oluliselt vähem, et nende töö häiriks nende unerežiimi.

Samas ilmnes uuringust, et loovate T&A töötajate tööpäevad on keskmiselt 10 tundi pikad ning oma töö tulemuslikkust tunnetavad rohkem just need, kes rohkem töötunde teevad.

Seega paindlik tööaeg nõuab ka töötajalt kõrget enesedistsipliini veidi ootamatus vormis – mitte sundimaks end ilma ülemuse kontrollita tööle asuma, vaid sundimaks end ilma üle pingutamata loovat tööd lõpetama.

Tänapäeva projektipõhises ühiskonnas levib üha enam töötajate palkamine tähtajaliste lepingutega. Seda ka loovate teadus- ja arendusvaldkonna töötajate puhul kas konkreetse arendustöö elluviimiseks, grandiprojektis osalemiseks või rakendusuuringu teostamiseks.

Uurimistööst ilmnes siiski, et tähtajaliste lepingutega töötajate õnnetunne on oluliselt väiksem, seda nii õnnelikkuse lühiajalises kui tulevikku vaatavas perspektiivis.

„Tähtajalised töölepingud soodustavad ärevust, väsimust ja unisust ning vähendavad tulemuslikkust,“ võttis professor Hazak kokku.

TTÜ majandus- ja meditsiiniteadlased uurisid 153 teaduse ja arenduse loovtöötajat: insenere, teadlasi, toote- ja IT-arendajaid. Esindatud oli 11 tööandjat: era- ja avaliku sektori T&A asutused ja ettevõtted, pangad, tehnoloogia- ja IT-ettevõtted.

TTÜ teadlased tutvustavad lihtsalt ja arusaadavas vormis oma uurimisprojekti tulemusi 20. septembril seminaris, mida saab jälgida otseülekandena.