Kipakas valgusmäng viitab eksokomeetidele ({{commentsTotal}})

Kosmoseteleskoop Kepler on tänaseks avastada aidanud juba mitut tuhandet võimalikku eksoplaneeti, aga nüüd võime avastuste loendisse võibolla lisada ka mõne eksokomeedi. Võimalikke eksokomeete tiirleb, kui need olemas on, lausa kahe tähe ümber – mõlemad meist umbes 800 valgusaasta kaugusel.

Kepler tuvastab planeete n-ö transiidimeetodil ehk püüab avastada tähevalguse ajutisi tuhmumisi, mille põhjuseks on tähe ümber tiirutava planeedi läbiminek meie poolt vaadates tähe eest. Nende kahe kahtlase tähe puhul avastas Harvardi ülikooli astronoom Andrew Vanderburgiga, et nende kahe tähe tuhmumisgraafiku algus ja lõpp ei olnud omavahel sümmeetrilised nagu tavaliselt, vaid ebasümmeetrilised.

Sellest võib teha järelduse, et misiganes tähe eest läbi liikus, polnud ümmargune nagu planeet, vaid mingi muu kujuga. Üks usutavamaid seletusi selleks puhuks ongi komeet, sest komeet paiskab ühest otsast välja gaasi ja tolmu, millest moodustub komeedi saba. See võib olla üsna pikk ja tihe.

On võimalik, et tegu on ka millegi muu kui komeediga, aga Vanderburg ja kaasautorid kirjutavad veebikeskkonda ArXiv laaditud töös, et komeetide tõenäosus on nende hinnangul väga suur. Astronoomid on võimalikest eksokomeetidest teada andnud varemgi, kuid päris kindlaid tõendeid pole veel kokku saadud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: