Astrofüüsik "tulnukate megastruktuurist": eriskummaliste seletusteni jõutakse viimasena ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Aeg-ajalt leiavad teadlased vaatlustel kogutud andmeid analüüsides, et nad ei oskagi kõike nähtut seletada. Ka hiljuti levisid kuuldused, et inimesed on leidnud midagi maaväliste olendite ehitatut. On tõenäoline, et ühel päeval kuuleme maavälisest ehitisest kosmoses. Seni aga on sama tõenäoline ka see, et Maale ei jõuagi selle kohta infot.

"Planeetide otsimisega meenub see vana nali, kui inimene otsis oma koduvõtmeid tänavalambi alt, sest sealt vähemalt nägi. Planeetide otsimisega on samasugune lugu," rääkis Tartu observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv "Ringvaates".

Kuu alguses levinud info võimalikust tehislikust struktuurist tekitas palju elevust, sest teadlaste proovile pandud hüpoteesid ei pidanud andmete analüüsimisel paika ning nii jäi võimalus kõiksugu fantaasiarikasteks selgitusteks. Kõige tõenäolisemaks peetakse võimalust, et leiti eksokomeetide parv (.pdf). Komeedid oleks saatnud tähe KIC 8462852 poole teele mõni süsteemi lähedalt möödunud täht.

Leedjärv selgitas, et planeete leitakse tähevarjutuste järgi. Kui planeet möödub Maalt vaadatuna tähe eest, langeb veidi tähe heledus, vähem kui ühe protsendi võrra. Regulaarselt vaadeldes ja heleduse langust pidevalt täheldades saabki kinnitada, et tegu on eksoplaneediga ehk planeediga, mis ei tiirle Päikese, vaid ümber mõne muu tähe. Palju elevust tekitanud leiu puhul analüüsisid nn planeedikütid kosmoseteleskoop Kepleri nelja aasta jooksul kogutud andmeid.

Eriskummalised signaalid. Boyajian et al. 

"Ühe tähe juures oli imelik lugu, et valgus langes kohe 15 protsenti nõrgemaks ja korra isegi üle 20 protsendi. See ei olnud mitte korrapäraselt ja perioodiliselt, vaid suured heledusemuutused toimusid juhuslike ajavahemike tagant," rääkis Leedjärv.

Kui astronoomid hakkasid nähtusele seletust otsima, prooviti läbi kõik teadaolevad võimalused: äkki läheb täht ise nõrgemaks ja paiskab välja tolmupilvi; või on tema ümber olevad planeedid kokku põrganud ja tekitanud suure tolmupilve?; või on ehk tegu kosmoseteleskoobi elektroonika segadusse ajanud kosmiliste kiirtega. Ükski hüpotees ei pidanud esimese hooga paika.

"Siis tekibki mõte, et äkki on see kunstlikult tekitatud struktuur. Kahjuks seda praegustest andmetest teada ei saa," sõnas Leedjärv, kelle hinnangul ei kipu teadlased kunagi ise kiirelt eriskummalisi selgitusi välja pakkuma, vaid piirduvad esmalt tunnustatud teooriate tõlgendamisega.

Marsile minek on üsna kindel

Leedjärve sõnul ei saa lubada, et lähiajal tuleks teadmisi veel mõnest universumis olevast eluvormist. "Võib-olla oleme ikkagi mingis mõttes nagu kotti pandud ja pimedusega löödud, et meil ei olegi ette nähtud teada saada, kas kuskil on veel meiesuguseid või meist erinevaid olendeid," rääkis ta.

Teisalt nentis vanemteadur, et Päike on üks tavaline täht teiste hulgas ning kuna planeete on väga palju, võib arvata, et võib-olla kunagi midagi tõesti leitakse. "Ja ehk saab ka inimene seda teada," lausus ta. Esimene eksoplaneet leiti 20 aasta tagasi, nüüdseks on neid kataloogi kantud paartuhat. Kepleri andmete põhjal ootavad veel 3000 eksoplaneedi kandidaati enda staatuse kinnitamist.

Teiste planeetide külastamise võimalust kommenteerides leidis Leedjärv, et Marss ei paista sugugi enam utoopilise plaanina. Ning kui esmalt tehakse seda teadusliku ekspeditsioonina, siis aja möödudes ning suure raha eest võiks olla see teoreetiliselt võimalik ka tavainimestele.

Maalased on teiste tsivilisatsioonide avastamise lootuses püüdnud kosmosest raadiolaineid juba pool sajandit, seni ei ole õnnestunud tuvastada, et keegi teadlikult sel teel sõnumeid edastaks.

"Samas, kui me siin Maa peal oma igapäevasele elule mõtleme - kas meil ongi põhjust sellele energiat kulutada, et endast märku anda?" küsis Leedjärv filosoofiliselt.

Toimetaja: Greete Palmiste, Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: