Katsealadel selgitatakse välja Eesti parimate puude kasvuomadused ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Et saada vastust küsimusele, milline on meie tuleviku mets, alustati juba 2012. aastal katsealade rajamisega, kuhu on viie aasta jooksul istutatud ligi 50 tuhat hariliku männi plusspuude järglast. Viimastena jõudsid katsealal mulda ka maailma kõrgeima hariliku männi, Ootsipalu hiiglase järglased.

Tuleviku metsa loomine on peen töö - hoolikalt väljavalitud 450 hariliku männi plusspuult ehk parimate omadustega puult võetud seemnetest on kasvatatud taimed, mis nüüd kahe meetri tagant kindlate põhimõtete järgi maha istutatakse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seda on vaja selleks, et tulevikus metsa uuendamisel kasutatav kultiveerimismaterjal oleks nii paremate kasvu- kui ka kvaliteediomadustega," selgitas maaülikooli metsaselektsiooni teadur Tiit Maaten.

Seni puudus Eestis teadmine, millised on meie parimate puude kasvuomadused ning kuidas need järglastele edasi kanduvad. Sellest kannustatuna pöörduski RMK maaülikooli poole, kellega koostöös alustati 2011. aastal hariliku männi plusspuude järglaste katsealade rajamist.

"Me kasvatame 15 aastat puid ja selle aja jooksul selekteeruvad välja need, mis peavad paremini vastu mis iganes haigustele, samamoodi põuale, mida meil vahepeal ette tuleb. Me ei oska täpselt prognoosida ega pingerida teha, küll aga ootus, et nad on kas sama head või paremad kui keskmised plusspuud, on meil täiesti olemas," ütles Maaten.

Viie aasta jooksul on neljale katsealale üle Eesti istutatud 47 100 hariliku männi plusspuu järglast, mille seast valitakse järgnevatel aastatel paremad kloonid hariliku männi seemlate rajamiseks.

Viimastena leidsid katsepõllul endale koha 2015. aasta sügisel Põlvamaalt, Ootsipalust avastatud maailma kõrgeima hariliku männi ehk Ootsipalu hiiglase järglased.

"Alustame õige pea ka kuusega ja tulevikuvaade on siis ka, et kase katsekultuurid rajada. Sellele eelneb ka väga palju plusspuude valimist," ütles RMK juhatuse liige Tiit Timberg.

Esimestest hariliku männi plusspuude järglaste baasil rajatud seemlatest loodetakse koguda esimene seeme umbes 25 aasta pärast, peale mida kulub veel ligi sada aastat, kuniks see mets täiskasvanuks saab.

 

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: