Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis bakalaureusetöö kaitsnud Tiina Teder uuris teaduskirjanduse põhjal, kas külmaravi on efektiivne treeningjärgne taastumisviis ning millised on kõige paremad meetodid teraapia läbiviimiseks. 

Külmaravil on väga palju erinevaid vorme ja tegemist on üsna ebameeldiva protseduuriga, milles on endiselt palju ebaselgust teaduskirjanduse seisukohast.

Tiina Teder leidis bakalaureusetöös, et teraapia  läbiviimiseks on erinevaid võimalusi ning meetod tuleks valida vastavalt sportlikule erialale, sportlase eripäradele ja soovitud tulemusele.

“Kui külmaravi eesmärk on kiire temperatuuri langetamine ja lokaalse valu vähendamine, tuleks eelistada külmakotte ja jääd. Kui tahetakse pikemaajalist temperatuuri langust, madala temperatuuri hoidmist ning suurema piirkonna valu vähendamist, võiks kasutada külmavanne ja ülikülmravi külmakambrites,” selgitab Teder.

Enamikes, kuid mitte kõigis uuringutes on nähtud, et külm ei mõjuta liigeste liikumistunnetust, seega võib peale ravi naasta vabalt valitud tegevuste juurde. 

Samas on leitud, et kohene sportlik tegevus peale teraapiat kiirendab närviülekande kiiruse taastumist, mis omakorda võib pärssida teraapia efektiivsust. 

Teder toob välja, et külmaravi puhul on oluline teada ka raviga kaasnevaid ohte teraapia järgsel treeningul. Regulaarne külmaravi jõutreeningu järgselt võib vähendada jõutreeningu efektiivsust ja pärssida lihaste kasvamist. Samuti on peale külmaravi iseloomulik lihase omaduste muutumine, mis vähendab lihase kiiruslikke näitajaid, võimsust ja jõu genereerimisvõimet. 

Seega võib vigastuste risk koheselt peale ravi olla lühiajaliselt suurenenud ning ka sportliku soorituse tulemused võivad jääda madalamaks. 

Lisaks selgus teaduskirjanduse analüüsist, et külmaravi mõju turse alandamisele on uuritud vähe. 

“Edaspidi tuleks  uurida, milline on külma ja kompressiooni mõju eraldi ning milline koos. See aitaks selgitada, kumb faktor mängib turse alandamisel suuremat rolli. Samuti tuleks võrrelda külmavanni ja ülikülmravi taastumise kiirendamisel, kuid kasutades mõlema meetodi korral optimaalseid ravi kestvusi. Rohkem tuleks uurida ka jääkoti ja jäämassaaži mõju füsioloogilistest aspektidest lähtudes. See võimaldaks neid võrrelda külmavanni ja ülikülmraviga,” soovitas uuringu autor. 

Olgu meelde tuletatud, et treeningu järgselt on keha stressis ehk tasakaalust väljas, mistõttu on oluline leida õiged ja efektiivsed taastumismeetodid, mis mõjutaksid kogu organismi tervikuna. Taastumine tähendab, et keha on saavutanud oma esialgse tasakaalu ning võimeline sooritama sportliku soorituse samal või veel kõrgemal tasemel.

Kuigi paljud kasutavad pärast treeninguid külmaravi, on sporditeadlased senini selle tõhususes erinevatel arvamustel. Ühel meelel ollakse selles, et külmaravi langetab lihase temperatuuri ning vähendab lihasvalu- ja väsimust. Kuid verenäitajate, lihasjõu ja hüppevõime mõjutamise suhtes ollakse eri meelel.