Vaataja küsib: kas erinevad spordialad pärsivad üksteist? ({{commentsTotal}})

Tervisejooksja Emajõe kaldal.
Tervisejooksja Emajõe kaldal. Autor/allikas: Virgo Siil

Hooaja vahetumisega vahetavad inimesed ka spordialasid, talvised alad asendatakse suvisemate tegevustega. Novaatori vaataja soovis teada, kas on selliseid alasid, mida ei tasu harrastada, kuna need töötavad teineteisele vastu, pärsivad kummagi tegevuse jaoks vajalike lihaste arengut – näiteks jalgrattasõit ja suusatamine.

Küsimusele vastab Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juht, sporditeadlane Priit Kaasik. “Ma niimoodi ei julge lausa erinevatesse kategooriatesse panna, et need töötavad teineteisele vastu. Kui võtta jalgrattaspordi ja suusatamise näide, siis eks need ole vastupidavusalad mõlemad,” sõnas Kaasik.

Priit Kaasiku sõnul on suusatamine tehnilisem ala ja samuti võivad treeningut mõjutada keskkonnatingimused, aga kui see erinevus välja arvata, siis peaksid need alad teineteist pigem toetama. Samuti leiab ta, et jooksutreening, olgu see siis staadioni- või murdmaajooks, toetab jalgrattatreeningut. Vastupidi ehk mitte nii hästi ei toeta, kuid mingil määral siiski.

“Teiselt poolt võttes peab silmas pidama ka sportliku või saavutusvõime taset, millest jutt käib,” rääkis Kaasik. Tippspordis mängivad väiksemad nüansid suuremat rolli ja treeningplaanid on täpsemalt paigas. “Kui me sellist rahvasporti silmas peame, siis tõenäoliselt ei ole siin üldse mingisuguseid valukohti, et ühe ala harrastamine olulisel määral teist ala segaks,” ütles ta.

Laiemates kategooriates ehk jõu- ja vastupidavusalade vahel aga siiski mõningad erinevused ilmnevad. “Kui rääkida bioloogilise tausta mõttes, siis ma ei taha öelda, et segavad, aga tekitavad probleeme jõutreeningu ja vastupidavusliku võimekuse omavahelised kombinatsioonid ja nende paralleelne arendamine,” rääkis Priit Kaasik. Vastupidavusalade esindajad küll tegelevad olulisel määral jõu arendamisega, aga ei kasuta maksimaalseid raskusi.

“Bioloogia seisukohalt võttes need kaks suunda tõesti päris hästi kokku ei lähe ja jõuvõimekuse arendamine töötab vastu vastupidavusvõimekuse arendamisele ja teistpidi kah,” sõnas Kaasik. Kahe kategooria vahel tasakaalu leidmine, paradoksi lahendamine sõltub treeneri ja sportlase tarkusest, tuleb kasutada treeningus läbimõeldult selliseid jõuharjutuse komponente, et saavutada eesmärk ning edu vastupidavusalal.

Omaette kategooriaks jõu- ja vastupidavusalade vahel saab ehk sõudmist pidada. Ühelt poolt on sõudmises edukad suured ja tugevad sportlased, teisalt saavutavad nad ka erialaväliselt vastupidavusaladel häid tulemusi. Sõudjad on tulnud headele kohtadele Tartu maratoni nii suusatamise-, kui ka jalgrattavõistlustel. “Kui mina isiklikult peaks sellise spetsifikatsiooni tegema, siis sätiksin sõudjad täitsa eraldi klassifikatsioonikasti,” rääkis sporditeadlane.

Alade omavahelise sobivuse üle tervisespordi tasemel seega muretsema ei pea. “Igasugune liigutustegevus või treening on teretulnud, kui see on tehtud õigesti. Eks siingi on omad ohud nii koormuste kui liigutuste tehnika mõttes,” sõnas sporditeadlane.

 



osoon
Kilekotid

Hiiumaa plastitootjad toodavad prügikilest uusi kotte

Hiiumaad saab nimetada Eesti plastisaareks, sest seal paiknevad Eesti juhtivad plastitootjad. Üks neist on Käinas asuv Biobag Dagöplast. Et plastitootmine ei tundu esialgu kõige keskkonnasõbralikum tööstusharu, siis kuivõrd suur mõju on Hiiumaal asuval ettevõttel meie loodusele?

USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Süsinikkiudkomposiiti kasutatakse näiteks lennukitööstuses, kus on oluline, et materjal oleks kerge ja vastupidav.

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: