Vaataja küsib: kas erinevad spordialad pärsivad üksteist?
Hooaja vahetumisega vahetavad inimesed ka spordialasid, talvised alad asendatakse suvisemate tegevustega. Novaatori vaataja soovis teada, kas on selliseid alasid, mida ei tasu harrastada, kuna need töötavad teineteisele vastu, pärsivad kummagi tegevuse jaoks vajalike lihaste arengut – näiteks jalgrattasõit ja suusatamine.
Küsimusele vastab Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juht, sporditeadlane Priit Kaasik. “Ma niimoodi ei julge lausa erinevatesse kategooriatesse panna, et need töötavad teineteisele vastu. Kui võtta jalgrattaspordi ja suusatamise näide, siis eks need ole vastupidavusalad mõlemad,” sõnas Kaasik.
Priit Kaasiku sõnul on suusatamine tehnilisem ala ja samuti võivad treeningut mõjutada keskkonnatingimused, aga kui see erinevus välja arvata, siis peaksid need alad teineteist pigem toetama. Samuti leiab ta, et jooksutreening, olgu see siis staadioni- või murdmaajooks, toetab jalgrattatreeningut. Vastupidi ehk mitte nii hästi ei toeta, kuid mingil määral siiski.
“Teiselt poolt võttes peab silmas pidama ka sportliku või saavutusvõime taset, millest jutt käib,” rääkis Kaasik. Tippspordis mängivad väiksemad nüansid suuremat rolli ja treeningplaanid on täpsemalt paigas. “Kui me sellist rahvasporti silmas peame, siis tõenäoliselt ei ole siin üldse mingisuguseid valukohti, et ühe ala harrastamine olulisel määral teist ala segaks,” ütles ta.
Laiemates kategooriates ehk jõu- ja vastupidavusalade vahel aga siiski mõningad erinevused ilmnevad. “Kui rääkida bioloogilise tausta mõttes, siis ma ei taha öelda, et segavad, aga tekitavad probleeme jõutreeningu ja vastupidavusliku võimekuse omavahelised kombinatsioonid ja nende paralleelne arendamine,” rääkis Priit Kaasik. Vastupidavusalade esindajad küll tegelevad olulisel määral jõu arendamisega, aga ei kasuta maksimaalseid raskusi.
“Bioloogia seisukohalt võttes need kaks suunda tõesti päris hästi kokku ei lähe ja jõuvõimekuse arendamine töötab vastu vastupidavusvõimekuse arendamisele ja teistpidi kah,” sõnas Kaasik. Kahe kategooria vahel tasakaalu leidmine, paradoksi lahendamine sõltub treeneri ja sportlase tarkusest, tuleb kasutada treeningus läbimõeldult selliseid jõuharjutuse komponente, et saavutada eesmärk ning edu vastupidavusalal.
Omaette kategooriaks jõu- ja vastupidavusalade vahel saab ehk sõudmist pidada. Ühelt poolt on sõudmises edukad suured ja tugevad sportlased, teisalt saavutavad nad ka erialaväliselt vastupidavusaladel häid tulemusi. Sõudjad on tulnud headele kohtadele Tartu maratoni nii suusatamise-, kui ka jalgrattavõistlustel. “Kui mina isiklikult peaks sellise spetsifikatsiooni tegema, siis sätiksin sõudjad täitsa eraldi klassifikatsioonikasti,” rääkis sporditeadlane.
Alade omavahelise sobivuse üle tervisespordi tasemel seega muretsema ei pea. “Igasugune liigutustegevus või treening on teretulnud, kui see on tehtud õigesti. Eks siingi on omad ohud nii koormuste kui liigutuste tehnika mõttes,” sõnas sporditeadlane.