"Doktoritöö tulemused kinnitavad Shalom Schwartzi poolt kirjeldatud väärtusstruktuuri teoreetilist paikapidavust, kuid toovad ka välja mitmeid probleeme, mis takistavad mudeli korrektset rakendamist," selgitas Lilleoja.

"Üldisemas plaanis rõhutab töö mitmeid küsitlusuuringutele omaseid probleeme, mille ignoreerimine võib oluliselt mõjutada tulemuste usaldusväärsust," rõhutas töö autor.

Tihti alahinnatakse küsitlusuuringute läbiviimise keerukust, veendumata näiteks selles, kuivõrd hästi formuleeritud küsimused tegelikkuses uurimisobjekti mõõdavad. 

Lilleoja sõnul võivad potentsiaalset mõõtmisviga kokkuvõttes suurendada paljud tegurid mis on seotud nii valimi moodustamise, küsimuste formuleerimise ja  presenteerimise, andmete kogumise kui ka andmete talletamisega.

"Uuringu põhjalik ettevalmistamine aitab küll oluliselt vigade ulatust vähendada, kuid lõpuni vältida ei ole neid võimalik. Seetõttu on oluline mõõtmisvigadega arvestada ka andmete analüüsimisel," lisas ta. 

"Töö üleüldine sõnum, nii avalikkusele kui ka distsipliinisiseselt on teadvustamine, et küsitlusuuringute ettevalmistamine ja läbiviimine on märksa keerukam, kui esmapilgul paistab," sõnas Lilleoja.

"Samas on heade küsitluste läbiviimine ning paikapidavate järelduste tegemine siiski võimalik, kui seda teha süsteemselt."

Doktoritööd "Alusväärtuste teooria paikapidavus" juhendasid Indrek Tart (PhD) ja Barcelona Pompeu Fabra ülikooli emeriitprofessor Willem E Saris (PhD). Oponendid on Tallinna ülikooli dotsent Kadri Täht (PhD) ning Kölni ülikooli ja Zürichi ülikooli professor Eldad Davidov (PhD).