Kuidas tekkisid Maa laamad? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kuidas tekkisid Maa laamad?
Kuidas tekkisid Maa laamad?
Kivimite kristalliseerumise eripära lõi aluse litosfääri plaatide tekkimisele.

Maa on ainulaadne planeet, sest siin on elu. Meie planeedi eluta loodus on samuti omapärane.

Maa on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mille välimine osa koosneb jäikadest plaatidest ehk laamadest, mis pidevalt eemalduvad ja lähenevad. Laamade liikumine tekitab maavärinaid ja paneb tööle tulemäed. Samuti stabiliseerib see kliimat ja muudab planeedi elusolenditele sõbralikumaks. Millal täpselt laamtektoonika alguse sai, pole siiani selge.

On tõendeid, et maakoore liikumine võis alata juba umbkaudu 4 miljardit aastat tagasi. Sellele viitavad vanimad Maalt leitud tsirkoonid. Happelisest magmast välja kristalliseeruv mineraal näitab, et tolleaegsel planeedil pidi esinema subduktsioon ehk ookeanilise maakoore sukeldumine vahevöösse. Ka osad Mariaani süviku kivimid on üle nelja miljardi aasta vanad ning need arvatakse pärinevat Maa kõige esimesest subduktsioonivööndist.

Kogu maakera väline tahke kivimkest ehk litosfäär jagunes laamadeks alles 2,7 kuni 3 miljardit aastat tagasi. Mis toimus vahepealse ligi miljardi aasta jooksul? 

Ajakirjas Nature ilmunud uurimuse põhjal võttis nii kaua aega laamade piirialade kujunemine. Artikli autor USA Yale´i ülikooli geofüüsik David Bercovic koostas mudeli, mis jäljendas noore Maa kivimitega toimunud muutusi.

Maa vahevöö ülemine osa on üsna lihtsa koostisega ja koosneb peamiselt oliviinist ja pürokseenist. Subduktsiooni käigus tekkiv pinge muundas kivimeid, vähendas kristallide suurust ja muutis need õrnemaks. 

Kuigi Maa sisemusest pärinev kuumus võis lubada kristallidel uuesti suuremaks kasvada, siis need kaks kivimitüüpi võistlesid omavahel ruumi pärast ja takistasid teise kristallide kasvamist. See omakorda suurendas kivimite deformatsiooni ning miljonite aastate jooksul kujunesid deformatsioonidest välja laamade piirialad.

Bercovici mudel pakub selgituse ka sellele, miks pole laamasid Veenusel, mis on Maaga suuruse, koostise ja raskusjõu poolest väga sarnane. Nimelt on Veenuse pind palju kuumem kui Maa. Nii kõrgel temperatuuril kasvavad deformeerunud kristallid ruttu endisesse suurusesse tagasi ja planeedi pinnakihid ei saagi laamadeks jaguneda.

Toimetaja: Piret Pappel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: