Eurooplaste nahk muutub üha heledamaks ({{commentsTotal}})

Eurooplaste nahk muutub üha heledamaks
Eurooplaste nahk muutub üha heledamaks Autor/allikas: A. Nikolova
Looduslik valik on viimase 5000 aasta jooksul soosinud heledanahalisi.

Jääaja järgsed aastatuhanded on inimese kujunemise ajaga võrreldes üürike aeg. Ka selle perioodi jooksul mõjus meile looduslik valik. Viis tuhat aastat tagasi olid Euroopa elanikud palju tumedama naha ja silmadega kui praegu, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus

Loodusliku valiku mõju inimestele on raske hinnata. Mõningaid muutusi näevad geneetikud väidetavalt juba mõne põlvkonna möödudes. Muistsete geenide puhul on mõnikord raske hinnata, kuidas ja millal looduslik valik mõjus.

Mainzi Johannnes Gutenbergi ülikooli teadlased analüüsisid eri Euroopa piirkondadest välja kaevatud luustike DNAd ja võrdlesid seda arvutimudeli abil tänapäevaste eurooplaste geenidega.

Antropoloog Sandra Wilde avastas suurimad erinevused geenides, mida seostatakse juuste, silmade ja naha pigmentatsiooniga. Uurija sõnul on tõenäoline, et pika aja jooksul olid eurooplased tumedama nahaga ja looduslik valik soosis seda, sest tume nahk kaitse tugeva ultraviolettkiirguse eest. Viimase 50 000 aasta jooksul on inimesed rännanud aina kaugemale põhja poole ja siis hakkas levima heledam nahatoon.

Tõenäoliselt on põhjuseks kohastumine põhjamaise kliima ja hämarusega. Päikese toimel toodab inimese nahk D-vitamiini. Vähese päikesevalgusega muutub UV-kiirguse eest kaitsev tume nahk kasutuks. Kui ka toidus on vähe D-vitamiini, ongi kasulik olla heledanahaline.

Samas juuste ja silmade värvuse puhul pole see oletus nii veenev. Wilde sõnul võisid silmad ja juuksed muutuda heledamaks hoopis seetõttu, et see oli partnerivalikut mõjutav grupikuuluvuse signaal. Seda tüüpi suguline valik on imetajate puhul üsna tavaline ja on tõenäoliselt suunanud ka inimese evolutsiooni.

Teadlane rõhutas, et enne uurimuse algust eeldasid populatsioonigeneetikud, et genoomimuutusi tekitab eelkõige populatsioonidünaamika - näiteks ränded ja laastavad haigused. Loodusliku valiku mõju peeti vähem tähtsaks.

Samas on näiteks ka täiskasvanueas piima seedimise võime olnud tugeva valikusurve all juba peaaegu 10 000 aastat. Tõenäoliselt on sama lugu ka pigmentatsiooni määravate geenidega. 

Toimetaja: Piret Pappel



Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

Aevastuse allasurumine võib kurvalt lõppeda

Kuuldava aevastuse vältimiseks üheaegselt ninasõõrmete ja suu kokkusurumine võib mõnikord halvasti lõppeda. Arstid kirjeldavad ajakirjas BMJ Case Reports ilmunud raportis juhtumit, kus päädis see tugeva valu ning kõne- ja neelamisraskustega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: