Madala staatusega inimesed tunnevad end eemaletõugatutena, kuid võimu tunnetamine vabastab nad ning lubab negatiivsed tunded välja elada.

Ameerika psühholoogid tegid katseid vabatahtlike üliõpilastega. Katseisikud mängisid ärijuhtimise teemalist rollimängu ning olid vaheldumisi kõrge staatusega juhi või vähem hinnatud töölise rollis. Mängu käigus pidid tudengid valima oma kaaslastele kindla tegevuse ette antud nimekirjast. Osa tegevustest olid alandavad – näiteks koera moodi haukumine või roomamine.

Madala staatusega isikud, kellel oli mängu ajal piisavalt võimu, valisid kaaslastele rohkem häbistavaid tegevusi. Ükski teine võimu-staatuse kombinatsioon ei andnud rollimängus sellist tulemust.

Katse selgitab hästi USA sõdurite võimuliialdusi Iraagis ning ka 1970ndate aastate kuulsa Stanfordi vanglaeksperimendi tulemusi. Mõlemal juhul oli vangivalvuritel piisavalt võimu, kuid nad ei tundnud, et neid austatakse ning hakkasid vange alandama.

Uurimuse autorite sõnul huvitas neid võimu ja ühiskondliku staatuse vahelised seosed, sest seda pole varem uuritud. "Eeldasime, et madala staatusega inimestele võimu andmine lõpeb halvasti. On haavav, kui keegi sind ei austa ning võim lubab sellistel isikutel enda negatiivseid tundeid välja elada," selgitas Lõuna-California ülikooli psühholoog Nathaniel Fast.

Autorid rõhutavad siiski, et võim iseenesest ei tooda alandavat käitumist. Väide, et võim laostab ei pruugi alati tõene olla. Võimu omamine või madal sotsiaalne staatus ei tähenda automaatselt kaaskodanike kiusamist.

Ebatervet käitumist saab vältida, kui kõik inimesed tunnevad end võrdselt väärtuslikena hoolimata sellest, kes nad on või mida nad teevad. Samuti mõjub hästi see, kui ühiskonna madalamate kihtide inimesed tunnevad, et neil on võimalusi enda olukorra muutmiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Experimental Social Psychology.