Kohvivõõrutus ja toidulõhnad poes

Võtsin oma paastu ette tegelikult pisut rangemalt kui ükski paastukirjeldus seda ette näeb. Ära jäid lisaks lihale ka muud loomsed tooted – seega ka munad ja juust, mida ma varem päris ohtralt tarbisin. Lisaks sellele jäid kõrvale ka suhkur (seega ka kõik maiustused), jahutooted (v.a ainult rukkijahu sisaldav leib ja kõik joogid peale vee.

Viimasega kaasnes seega esimese nädala üks raskemaid katsumusi – kohvivõõrutus. Õnneks olin ühe kümnepäevase „kohvipaastu” jaanuaris juba läbi teinud, seega läks seekord kergemini. Tapvat väsimust polegi esinenud, küll aga on kimbutanud peavalud, mis nüüdseks hakkavad tasapisi taanduma. Varasemast teangi, et esimesed kümme päeva on kohvist vabanedes kõige hullemad.

Esimesed paar paastupäeva läksid üsna ludinal, ilmselt oli kehas veel piisavalt vastlakuklite ja muu hea-parema jääke. Kolmanda päeva hommikust on aga eredalt meeles poeskäik. Läksin perele suuremat toidulaadungit ostma tühja kõhuga pärast eelmise õhtu jooksutiiru ja oh seda lõhnade virvarri, mis mind just lahti tehtud marketi riiulite vahel ootamatult tabas! Grillkana, praeliha, küpsevad stritslid ja pirukad… Korraks läks põlvist nõrgaks ja tundsin, nii arulage kui see ka ei kosta, midagi sügava kaotusvalu taolist.

Sama käiguga jõudis kohale ka teadmine, kui palju poes on sellist kraami, millel minu toidulaual kohta ei ole – pealtnäha nii kolmveerand kogu valikust. Aga tegin südame kõvaks, ostsin ülejäänud pereliikmetele, mida vaja ja endale, mida võimalik.

Võimaluste paljusus ja enesedistsipliin

Olen kulunud kümnest päevast pea poole üle lahe Soomes viibinud. Kokku nelja kahetunnise laevasõiduga käib kaasas muidugi veel üks kiusatus: Rootsi laud. Aga see katsumus õnnestus mul pigem võiduks pöörata, sest tänapäevase reisilaeva Rootsi laud kujutab endast iga taimetoitlase, isegi vegani unistust. Seal on piisavalt hea valik kõikvõimalikke ube, idusid, küüslauke, oliive, läätsesid ja mereande, nii et nälga küll ei jää.

Samas ei teki kehas ka liha, küpsetiste või maiustuste ülesöömisele järgnevat tunnet, nagu oleks kõhtu telliskivi maandunud ning sooned ägavad rasva ja suhkru käes.

Mõlema Soomes veedetud perioodi sisse mahtus ka keerulisem katsumus: Eesti kultuuriseltsi Tuglas-seura aastakoosolekule järgnenud õhtusöök ning Soome presidendi vastuvõtt-õhtusöök Kersti Kaljulaiu riigivisiidi auks. Muretsesin mõlemal puhul pisut, et mida pakutakse ja kuidas pakutust kenasti keelduda. Aga polnudki tarvidust: eelroad olid mõlemal juhul meisterlikult valmistatud taimetoit, põhiroana aga pakuti kala.

Ainult veiniklaasi tõstsin mõned korrad huulte juurde ning magustoidu juurde jõudes murdusin korraks ja lubasin endale siiski tõsta õhukese tüki parfeetorti…Pidulik õhtusöök Soome presidendilossis Kersti Kaljulaiu riigivisiidi auks. Autor: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi kantselei

Nii et jah, kuigi Eeva Esse saates Raadio 2-s paastust rääkimas käies sai öeldud, et loobun ka kalast (paast seda ette ei näe), siis seda öeldes ei teadnud ma veel, mis mind täpselt ees ootab. Nii palju pean seega sõnu tagasi võtma, et kui tuleb pidulikumalt õhtust süüa ja keelduda viisakas pole, siis langeb valik kala kasuks. Aga kuigi tihti selliseid olukordi nagunii esinema ei peaks.

Sügavam uni ning üllatused poes ja restoranis

Allani päevikupostituses kirjeldatud meeletut tühja kõhu tunnet ma ei ole enda puhul täheldanud. Võib-olla seetõttu, et olen püüdnud oma menüüsse leida lisaks juurviljadele ka nn aeglaseid süsivesikuid, peamiselt siis kaerapudrust ja täisrukkijahust valmistatud näkileivast.

Viimase poeskäiguga tõin kaasa ka Tom Kha supi ained (kuna piima asemel kasutatakse selles kookospiima, siis on kõik n-ö koššer), ühe kalmaari, hunniku ube, pähkleid, avokaadosid, küüslauku jms. Pean ütlema, et väga odav ei olnud, eriti kui sealsamas kõrval teatas sealiha „Maksan vaid 4.99 eurot kilo!” ning linnulihagi oli ülisoodsalt saadaval. Rääkimata maiustustest, küpsetistest ja muust, mille kaudu sain poest kaasa ka meeldetuletuse selle kohta, et soodsamad pakkumised suunavad tegelikult üsna ebatervislike valikuteni.

Soomes aga aitab paastujaid sealne viimase aasta hitt, nyhtökaura. Kodumaisel kaeral põhinev lihaasendaja ei sisalda midagi, mida paastuja ei söö, aga töötab „lihalaadse tootena” paremini kui soja ja tofu. Näiteks tomatikastmesse tehtuna võiks selle peaaegu hakklihakastmega segamini ajada.

Ja kui tekib vajadus väljas süüa, siis ka tänapäeva restoranid, bistrood ja kohvikud on päris kenasti taimetoitluse levikuga kaasas käinud, kuid eraldi paastumenüüd pole ma kusagil reklaamitavat näinud. Ühe maitseelamusena soovitaksin näiteks Telliskivi loomelinnakus tegutseva F-hoone kõrvitsa-kikerhernefalafeli rukola-kinoasalati ja india pähkli kreemiga. Viib keele alla.

Kui veel rääkida endas täheldatud muutustest, siis tänaseks on kaal langenud paari kilo võrra (tõsi, need on need kilod, mis enne paatu alustamist juurde sai maiustatud). Oluliselt paranenud on aga öine uni. Mu aktiivsusmonitori kohaselt on sügava une osakaal kogu öisest unest tõusnud 60 protsendilt peaaegu 80 protsendini. Ja tõesti, hommikuti on virgem olemine isegi väga varajase ärkamise puhul – kohvi pole vajagi.

Siit saab aga vaadata Novaatori paastueksperimendi teist videokokkuvõtet: