Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.
Sellisele järeldusele jõudsid teadlased hiljutise uuringu järel, kus 71 täiskasvanut läbisid kolmetsüklilise madala kalorsusega “paastusarnase” dieedi. See oli uuringu teine faas ning uuringu käigus ilmnes mitmeid positiivseid mõjusid.
Dieet vähendas südameveresoonkonna ohutegureid, nende seas vererõhku, põletikutunnuseid (mida näitas C-reaktiivsed valgu tase), paastu ajal glükoosi taset ning nende hormoonide (IGF-1) hulka, mis mõjutavad ainevahetust. Muuhulgas vähenes ka katsealuste vööümbermõõt ja langes nende kaal, vähenes keharasva kogus, kuid mitte lihasmass.
Kokkuvõttes vähendas dieet uuringus osalejate vähi, suhkurtõve, südamehaiguste ja teiste vananemisega seotud haiguste ohtu.
Regulaarne mõõdukas paast on kasulik
Uuring näitab, et perioodiline paastusarnane dieet, mis disainitud vananemisprotsessi mõjutama, võib anda olulisi tervislikke tulemusi. Varasemad uuringud hiirtega on näidanud, et see toob kaasa mitmeid tervisele positiivseid mõjusid, kuid see on esimene piisava osalejate hulgaga juhuslikustatud kliiniline katse, mis näitab, et kirjeldatud dieet on sobiv, tõhus ja inimestele ohutu. Samas on vaja veel laiahaardelisemat uuringut, et saada kinnitust selle haigusi ennetavale ja ravivale mõjule.
Paastumise uuringus osales 2013. aasta aprillist kuni 2015. aasta juulini sada inimest. Osalejad olid vanuses 20–70 aastat, kõik üldiselt terved ja nad jagati juhuslikustatud uuringu tarvis kahte rühma.
Esimese, kontrollrühma liikmetel paluti jätkata oma tavapärase toitumisega kolm kuud. Teise rühma liikmed osalesid kolmekuisel paastusarnasel dieedi katsel. Uuringu käigus loobus 25% dieedil olnutest ja 10% kontrollgrupis osalemast.
Spetsiaalsel dieedil olnud pidid igal kuul sööma viis päeva ühe toidufirma toiduaineid. Dieet, mis oli disainitud selliselt, et imiteeris veepõhist paastu, nii et katses osalejad said päevas 750–1100 kilokalorit. Paastusarnane dieet sisaldas kindlas proportsioonis valke, rasvu ja süsivesikuid.
Kolme kuu järel viidi ka kontrollrühma liikmed spetsiaalsele dieedile.
Paastumine andis mitmeid positiivseid tulemusi
Teadlased leidsid, et paastusarnasel dieedil olnud inimestel langes kaal keskmiselt kolm kilo. Nende vööümbermõõt kahanes 3–5 sentimeetrit. Nende süstoolne vererõhk, mis oli uuringu alguses normaalses vahemikus, langes 4,5 mmHg võrra, samas kui nende diastoolne rõhk langes 3,1 mmHg. Samuti langes ainevahetust mõjutavate hormoonide IGF-1 hulk tasemele, mida seostatakse madala vähiriskiga.
Pärast seda, kui esimene rühm läbis oma kolmekuuse katseperioodi, uuriti seda, kas ka kontrollrühmas ilmevad samad tunnused. Tuli välja, et tulemus on sama, seega paastusarnane dieet avaldab mõju paljudele ainevahetuse ja haiguse tunnustele. Varem hiirtel läbi viidud sarnane paastudieedi uuring viitas sellele, et need positiivsed mõjud tulenevad multisüsteemsest taastumisest ja keha noorenemisest nii raku kui ka elundite tasandil.
See mõju jätkus ka pärast seda, kui katses osalenud oma tavapärase toitumisharjumustega jätkasid.
Teadlased märkasid ka, et need osalejad, keda peeti riskigrupiks, kuna neil olid suur riskifaktor, näiteks kõrge IGF-1, kolesterooli, vererõhu või veresuhkru tasemed, tegid märkimisväärseid edusamme parema tervise poole.
Näiteks langes kõrge veresuhkru tasemega (seega diabeediohus) inimeste glükoosi tase tervislikule tasemele, alla 99 mg/dl. Samas ei langenud see tase nendel osalejatel, kellel oli juba uuringu alguses tervislik suhkrutase. Kolesterooli hulk vähenes 20 mg/dl jagu neil, kellel oli eelnevalt selle tase kõrgepoolne ning keskmiselt vähenes see ligi 5 mg/dl kõigil osalejatel.
Suurim mõju oli neil, kel ka suurem haiguse oht
Seega paistab, et paastumine annab kõige parema tulemuse nendel patsientidel, kellel on kõige suuremad haigusriskitegurid, näiteks kes on kõrge vererõhuga, diabeediohus või ülekaalulised.
Uuringus osalenud paluti kolm kuud hiljem pärast dieeti veel viimasele uuringule. Leiti, et katse positiivsed mõjud püsivad – kaalukaotus, kahanenud vööümbermõõt ja langenud glükoosi, vererõhu ning IGF-1 tase.
Järgmine samm on suurem, kolmanda faasi kliiniline katse, kus testitakse dieeti patsientidel, kellel on diagnoositud vanusega seotud haigused või nende kõrge risk. Edasine uurimine näitab, kas dieedi mõju jätkub mitmeteks kuudeks.
Toimetaja: Virgo Siil