"Osoon" uuris lähemalt aasta looma
Kuid meie aasta loom pole mitte lihtsalt huvitav modell loodusfotograafidele vaid ka jahiloom, mis tähendab seda, et küllap teavad just jahimehed kõige paremini, kuidas metskitsel läheb.
„Metskitsel läheb täna päris hästi. Metskitse populatsioon on täielikult taastunud. Praegu on ta ületanud juba sellise piiri, kus tuleks teda hakata tugevalt ohjama,“ selgitab Viljandimaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees Priit Vahtramäe.
Selleks, et kõik osapooled nii maaomanikud, metsaomanikud, jahimehed ja muidu loodusearmastajad oleksid rahul, on Eesti Jahimeeste Selts kuulutanud 2017. aasta just loendusaastaks, et me tahaks iseennast harida, tahaks teisi harida, ja üritaks edasi minna teadmiste põhiselt, et saada teada, et kui palju meil siis tegelikult metsloomi metsas on.
Kuigi metskitse jahiaeg kestab 31. detsembrini, ütleb Vahtramäe, et tema jahimehena novembris–detsembris enam kitsele püssi ei tõsta, sest loomadel hakkab siis juba raskem.
Pigem on nii, et kui talvel läheb metsloomade elu raskemaks, tulevad jahimehed appi ja viivad loomadele metsa sööta. „Enamjaolt söövad nad heintaimi ja seda talvist orast, ja kindlasti puupungasid ja selliseid kuuseoksi, mida nad kätte saavad. Et kõik see, mis on selline natukene roheline ja paistan ahvatlev, et seda nad näksivad,“ kirjeldab Vahtramäe.
Selleks, et aga kitsede arvu määrata, kasutatakse juba viimased kuus aastat rajakaameraid. Eriti täpseks on saadud põtrade arvukuse määramine, kuna see käib soolakute kaudu.
Kitsi on siiski rajakaameraga keerulisem kindlaks teha, kuid teistpidi saab neid loendada just söödaplatside juures. Kaameratega on mõnes kohas näha, et söömas käib kümme kitse ning kui söödakohtade kaameraandmed kokku liita, saabki enamvähem õige metskitsede arvukuse.
Vaata ka teisi „Osooni“ lugusid ETVst esmaspäeval kell 20.00.
Toimetaja: Marju Himma