Vandumine võib näidata kõneleja ausust, raisk* ({{commentsTotal}})

Ropendamise üks funktsioon võib olla võimalus lasta end paista suuremana ja tähtsamana olukorras, kus iseenesest võidakse end parasjagu üsna abituna tunda.
Ropendamise üks funktsioon võib olla võimalus lasta end paista suuremana ja tähtsamana olukorras, kus iseenesest võidakse end parasjagu üsna abituna tunda. Autor/allikas: Threeboy/Wikimedia Commons

Ropendamist on valdavalt seostatud viha ja tahumatusega, kuid tuleb välja, et vandumisel võib olla ka positiivne omadus. Psühholoogid leidsid, et inimesed, kes sageli kiruvad, on valdavalt otsekohesemad. Rahvusvaheline teadlaste rühm jõudis järeldusele, et vandesõnu kasutavad inimesed on vähema tõenäosusega seotud valetamise ja pettusega.

Räme kõnepruuk sisaldab sageli seksuaalseid viiteid, jumalateotusi ja teisi vulgaarseid väljendeid ning säärane väljendusviis on mõnedes sotsiaalsetes situatsioonides taunitav. Tavaliselt on nende väljendite kasutamine seotud emotsioonide, näiteks viha, pettumuse või üllatumisega. Samas kasutatakse ebasündsaid väljendeid ka kaaslaste lõbustamiseks ja publiku poolehoiu võitmiseks.

Rahvusvaheline teadlaste rühm uuris esmalt inimeste suhtumist sellisesse eneseväljendusse küsimustike abil. Esimeses küsimustikus paluti 276 osalejal loetleda oma lemmik- ja enim kasutatavad vandesõnad. Lisaks küsiti neilt nende sõnade kasutamise põhjuseid ning seejärel tehti neile valetamise test, et teha kindlaks, kas nad olid ausad või vastasid lihtsalt viisil, mis oli osalejate arvates sotsiaalselt soovitav. Need, kes kirjutasid üles rohkem vandesõnu, kaldusid ka vähem valetama.

Järgnev uuring seisnes 75 000 Facebooki kasutaja andmete kogumises, et uurida nende vandesõnade kasutamist sotsiaalmeedia suhtlusolukordades. Analüüs näitas, et rohkem ropendajad kasutasid ka enam selliseid kõnemustreid, mis eelnevate teadustööde hinnangul on seotud aususega, näiteks kasutati asesõnu “mina” ja “mulle”.

Facebooki kasutajad valiti üle Ameerika Ühendriikide ja nende vastused näitavad erinevat suhtumist ropendamisse erinevates geograafilistes piirkonnis. Näiteks kirdeosariikides kiputi rohkem vanduma, samas kui lõunaosariikides olid väljendid vähemvärvikad.

Nii ebaausust kui ka vulgaarsust peetakse normist hälbivaks käitumiseks ning madala moraali tunnusteks. Teisalt võib ropendamine olla positiivselt seotud aususega, kuna seda kasutatakse sageli kammitsemata tunnete ja siiruse väljendamiseks. Teadlased viitasid näitena Donald Trumpile, kes kasutas valimiskampaania kõnedes vahel vandesõnu ja keda mõned inimesed pidasid rivaalidest siiramaks.

Teadlaste hinnangul seostub jäme väljendusviis isiklikul tasandil vähem valetamise ja pettusega ning ühiskondlikul tasandil suurema usaldusväärsusega. Vandumine võib niisiis olla ühtaegu kohatu, kuid samas näidata, et keegi avaldab otsekoheselt oma arvamust. Täpselt samamoodi, nagu kiruja ei ohjelda oma kõnepruuki, ei ohjelda ta ka oma vaateid. Samas rõhutavad autorid, et vaatamata uuringu tulemustele ei saa kõiki sageli vandujaid pidada automaatselt eetilisteks ja moraalseteks.

 

* Autor kasutas värvikat väljendit pealkirjas seoses artikliga, et illustreerida vahendatava uudise sisu. Ka teadusartikli pealkirjas pruugiti sarnase vängusastmega sõna. Taustaks võib kuulata hinnatud bändi Metsatöll lugu "Lahinguväljal näeme, raisk".

Toimetaja: Virgo Siil



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: