''Radooni ja selle lagunemisel tekkivate tütarnukliidide sissehingamine suurendavad kopsuvähki haigestumise riski. Eesti kuulub Euroopas kõrgeimate radooniriskiga riikide hulka,'' selgitas Krista Saarik töö olulisust. Ta lisas, et üldjuhul on kõrge radooniriskiga aladel asuvate hoonete siseõhus kõrge ka radooni aktiivsuskontsentratsioon.

Peamiseks põhjuseks on majade all asuva pinnase kõrge radooniriski tase ja/või aluspõhja uraanirikkad kivimid. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest.

Saariku doktoritöö eesmärk oli selgitada ja analüüsida olulisimate kvaternaarisetete pinnaseõhus radooni leviku ja ajaliste muutuste põhjusi, samuti pinnaseõhus kujuneva ja geoloogiliste tingimuste olemasolul aluspõhja kivimitest pinnaseõhku juurde lisanduva radooni mõju. Erilist tähelepanu pööras doktorant ka pinnaseõhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni aastaajalistele muutustele.

Selgus, et inimese tervisele ohtlikke kõrge radooniriskiga alasid võib leida kõikjalt Eestist, kuid peamiselt asuvad need Põhja-Eesti klindivööndis. ''Pikaajaline ja pea igakuine radooni aktiivsuskontsentratsiooni seire pinnaseõhus näitab, et Eesti pinnase radoonitase ja radooni käitumine pinnases on väga muutuv,'' selgitas Saarik.

Doktoritöös käsitletud teema omab lisaks teaduslikule ka praktilist väärtust. Mõõdetud aktiivsuskontsentratsioon iseloomustab projekteeritava hoone aluse pinnase radooniriski taset ja võimaldab projekteerida meetmeid, et takistada radooni pääsu rajatava hoone siseõhku.

Doktoritöö ''Radooniemissioonid Eesti pinnakattest'' avalik kaitsmine toimub 12. detsembril kell 12 Tallinna ülikooli auditooriumis M-213 (Uus-Sadama 5). Doktoritöö juhendaja on geoloogia-mineraloogiadoktor Anto Raukas. Oponendid on Tartu ülikooli professor Alvar Soesoo ja Adam Mickievicz ülikooli (Poola) emeriitprofessor Wojciech Stankowski. Täistekst on kättesaadav Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.