''Me tahame, et meile tulevad inimesed oleksid oma arengu tõusva joone peal. Kui meil ei ole selget mastimändi näha, siis me lihtsalt ootame, kes neist 2-3-4st praegu enam-vähem võrdsest aasta või kahe jooksul teistest ette kasvab,'' selgitas Soomere saates ''Terevisioon''. Akadeemik lisas, et pika pingi korral on sageli 3—4 akadeemikukandidaati praktiliselt võrdsed.

Enne valimisi välja kuulutatud vabu kohti ilmtingimata täitma ei pea. Samal ajal oli kandidaatidel võimalus valituks osutuda kolmes hääletusvoorus. Kui esimeses I voorus üritati välja selgitada absoluutset parimat ja II voorus oli võimalus teha eelneva vooru kahe parima kandidaadi vahel, siis kolmandas hinnati II voorus enim hääli saanud kandidaadi sobivust. Füüsika ja sotsiaalteaduste valdkonnas seekord uut akadeemikut seekord sel viisil uut akadeemikut leida ei õnnestunud.

Poliitilisse mängu ja leeride tekkesse Soomere ei usu. ''Kogu oma akadeemiku n-ö karjääri jooksul pole ma (seda mängu) veel tähele pannud. Küll aga üritatakse välja selgitada, mille poolest on üks või teine parem või mille poolest üks või teine tugevdaks akadeemiat või läbi akadeemia oleks kasulik kogu Eesti riigi arengule,'' lisas akadeemik.

Loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas valituks osutunud Jaan Eha puhul tõi Soomere välja, et tegu on praktiseeriva arstiga. ''Sellesarnast kompetentsi akadeemias lihtsalt ei ole. Ta toob meile juurde nii teaduslikku taset kui ka sellist raamidest välja mõtlemist, mida üks kliinikumi juhataja tänapäeval arendama peab,'' laiendas Soomere. Lisaks pole tema sõnul tegu lihtsalt kardioloogi vaid kaasaegse infarktiravi juurutaja Eestis. Eha teadustöö pole lihtsalt nähtav, vaid ka kasutatav.

Tehnikateaduste valdkonnas langes valik TTÜ infotehnoloogia teaduskonna biorobootika professorile Maarja Kruusmaale. ''Akadeemia ei tee oma valikut mitte ainult teaduse ja valdkondliku mitmekesisuse pealt, vaid me tahame ka näha, et meie valitud kandidaat on võimeline maailma muutma. Maarjas on ühendatud sportlase vastupidavus ja sihikindlus ning teiselt poolt oskus inimestega suhelda,'' märkis Soomere. Samuti tõi akadeemik välja, et Kruusamaa kaitseb oma seisukohti väga selgelt, ühemõtteliselt ja väga akadeemiliselt.

Tekstiilikunstnik Anu Rauda võib pidada aga enamaks kui lihtsalt kunstnikuks. ''Tema seisab oma valdkonnast kui tervikust märksa kõrgemal ja tal on kohutavalt tugev ühiskondlik närv. /.../ Kui meil asutused kipuvad väga sageli hõõruma, siis tema esivanemate talu Käärikul on praktikabaasiks kolme erineva kõrgharidusasutuse tudengitele,'' sõnas Soomere.

Vaata ka videointervjuud Anu Rauga ülalolevast videolõigust. Intervjuu algab 8. 45st. Meenuta teisi akadeemikukandidaate ERR-i akadeemikute valimise erilehel akadeemikud.err.ee.