Eesti teadusagentuuri juhatuse esimehe Andres Koppeli hinnangul motiveeris uue kontseptsiooni koostamist suuresti Eesti teaduse projektipõhisus, väga suur sõltuvus Euroopa Liidu tõukefondidest ning edukate riikidega võrrelduna madal teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase. Kokkuvõetuna pole need Eesti teadusasutustel võimaldanud arendada teadlaskarjääri mudelit, mis muuhulgas toetaks teadlaste koostööd ettevõtetega ja rahvusvahelist mobiilsust, soodustaks nende teadmussiirde ja innovatsiooni alast enesetäiendamist

"Praegune häda on ju selles, et meie uurimistoetused on lühiajalised, need on neli või viis aastat pikad ja pärast seda peab teadlane uuesti taotlema raha. Ja kui ta ebaõnnestub, siis ta töökoht on sellega ohus. Aga uues kontseptsioonis on ette nähtud, et meil on mitte väga suur arv, aga ikkagi mingisugune arv väga tublisid teadlasi, kellele ülikoolid ise loovad püsirahastuskohad," selgitas Koppel "Aktuaalsele kaamerale".

Seega tõstaks uus rahastussüsteem uurimistoetuste mahtu, jättes toetuste koguarvu samaks.

Samas langeks uurimistoetustest rahastatavate töökohtade arv, mis aga ei tooks kaasa teadustöötajate arvu vähenemist, kuna paralleelselt suureneksid ka teadusasutuste tegevustoetused.

"Ülikoolide tegevustoetus võimaldab arendada välja ülikoolides nn teadlasekarjääri mudelit. See tähendab, et on võimalik luua püsirahastusega teadlaste töökohti ja nende ümber tekivad siis grantidel töötavad ajutised väiksemad töörühmad," ütles Koppel.

Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul võimaldaks tegevustoetuste tõstmine teha ülikoolidel enda teaduspoliitikat.

"Ehk otsustada ise, mitte alati teha sada protsenti seda teadust, mida keegi teine kuskil kõrval otsustab, millest omakorda oodatakse ka täiesti õigustatult suuremat sotsiaalmajanduslikku mõju. Ja üheks selle mõju eelduseks on see, et ülikoolidel peab olema teatud osa teadureid, akadeemilisi töötajaid stabiilselt palgal. Baasfinantseerimise osa suurendamine võimaldab n-ö seda osa karjäärimudelist edendada," rääkis Kalm.

Uus rahastussüsteem võib osaliselt toimima hakata juba järgmisel aastal.

"Plaan on neid arvestada järgmise grandi konkursi juures, mis toimub järgmisel aastal, aga mis rahastama hakkab ülejärgmisest aastast," selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand.

Teadusfoorumil astusid üles Indrek Reimand, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler; akadeemik Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikooli rektor; Volli Kalm, Tartu ülikooli rektor; Andres Koppel, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees. Anne Kahru, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi keskkonnatoksikoloogia labori juhtaja ja uurija-professor ning Mihkel Kama, Cambridge’i ülikooli järeldoktor (astrofüüsika). Samuti on kavas osalejate eelregistreeritud lühiettekanded, et avaldada oma mõtteid ja esitada küsimusi nii ettekandjatele kui ühisaruteluks.

Kogu konverents on järelvaadatav siit: