Kuigi ITEE digitaalse võrgustunud majanduse arendamiseks loodaval tippkeskusel on potentsiaali leevendada informaatika vallas valitsevat doktorite põuda, jääb sellest üksinda nõudluse rahuldamiseks vajaka, leiavad Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ja Edinburghi ülikooli informaatika kooli turundusdirektor Colin Adams.

Nädala alguses ICT Weeki raames toimunud seminaril tutvustatud tippkeskus hakkab koondama Eesti tippteadlasi, kes tegelevad valdkondadega nagu reaalajas toimiv digimajandus, nutikad elukeskkonnad ja IT-süsteemid meditsiinis. Tippkeskuse peamiseks eesmärgiks on arendada nii baasteadust kui ka rakenduslikku teadustööd ning tihendada koostööd ettevõtete ja ülikoolide vahel. Peamisteks koostööpartneriteks on Tallinna tehnikaülikool ja Tartu ülikool. IT-teaduse vallas üheks maailma tippülikooliks oleval Edinburghi ülikoolil on projektis mentori rollis.

ERR Novaator uuris Vilolt ja Adamsilt, kuidas suhtuda noorte ja andekate tudengite välismaale minekusse, miks IT-sektoril üha rohkem doktoreid tarvis läheb ja kas valdkonnale ei panda kohati liiga suuri ootusi.

Talendid välismaale
Adams tõi välja, et andekate inimeste välismaale minemist ei tohiks näha millegi pöördumatuna. ''Hakkasime Šotimaal räniga põhjalikumalt tegelema täpselt valel ajal ehk kui mull lõhkes. Toona eksportisime tohutult lõpetajaid. Lahkusid nii need, kes meile õppima tulid, kui ka meie enda lõpetajad. Nüüd näeme, kuidas neist suur hulk tagasi tuleb. Nad on tunduvalt kogenenumad ja väärtuslikumad. Talendi roteerumine on võtmetähtusega ja tuleb kasuks kõigele,'' meenutas direktor.

Akadeemilises maailmas võib välismaa kogemust pidada selle lahutamatuks osaks, mis annab konkurentsieelise ka hiljem. ''Laiem avalikkus ei mõista sageli, et teises riigis kogemuste omandamine on saanud nii bakalaureuse- ja magistriastmes kui ka doktorantuuris ja järeldoktorantuuris hariduse vajalikuks osaks. Enamike teaduse rahastusskeemide puhul on rahvusvaheline kogemus peaaegu kohustuslik. Mida rohkem, seda parem,'' märkis Vilo.

Sarnase lisandväärtuse andmiseks õpetatakse Eestis inglise keeles enamikke IT-valdkonna kursusi. ''See tähendab, et kõik saavad õpingute ajal juba rahvusvahelise kogemuse, teatava üleilmse ambitsiooni ja võimaluse koostööks, mis hõlbustab näiteks rahvusvahelise haardega ettevõtetesse tööle siirdumist,'' laiendas professor.

Adams tõi välja, et Edinburghi ülikoolis on IKT-valdkonna õppekavadel briti kodakondsusega vaid kolmandik. ''See ei ole tegelikult väga äärmuslik. Samas pole ka märkimisväärne osa meie õppejõududest Ühendkuningriigist ja nad ei jää Šotimaale igaveseks,'' sõnas direktor.

Teadlaste liikuvus on tema hinnangul positiivne kahes mõttes. ''Me omandame nende kogemused ja seda mitte ainult tehnilise poole pealt, vaid ka nende mõtteviisi ehk saame aimu, kuidas nemad probleemidele lähenevad. Eestlased teevad seda teistmoodi kui šotlased ja hiinlased teisiti kui läänemaailm. Kui nad lõpuks koju lähevad, on sul võrgustik ja kontaktid näiteks ühiste grantide taotlemiseks olemas. Ülikoolid toimivad mõnes mõttes teisel tasandil töötavate saatkondadena, mis saavad arendada koostööd viisil, nagu riiklikud agentuurid seda tihti teha ei saa,'' selgitas Adams.

Ei saa me läbi doktoriteta
Eestil on digitaalse majanduse tippkeskuse projekti raames plaanis investeerida IT-sektorissse seitsme aasta jooksul 29 miljonit eurot. Sellest üheksa miljonit kulub tippkeskuse käima lükkamiseks ja elujõulisuse hindamiseks, ülejäänu eest on plaanis turgutada valdkonnas toimuvat teadus- ja arendustegevust ning kasvatada doktorikraadiga lõpetajate arvu. Võrdluseks, ainuüksi iduettevõtted toovad riskikapitali näol aastas sektorisse ligi 100 miljonit eurot investeeringuid.

Eesti infotehnoloogia sektor areneb jõuliselt väga kiire kasvuga ettevõtetes, rahvusvahelistes arenduskeskustes ja lisaks suures hulgas tarkvara arenduse ettevõtetes. Firmad, kellel on väga kiire, ei jõua panustada ise töötajate õpetamisse, nad vajavad väga intelligentseid laia silmaringi ja kogemusega inimesi. Enamuses IT ettevõtetes ei ole vaba raha ega inimeste aega, et lasta inimestel omandada uurimistöö tegemiseks vajalikku silmaringi ja meetodeid ja seni ei ole ka ülikoolid üleliia doktoreid tööturule saatnud.

''Nii palju kui ma Eesti tööstusega kursis olen – neist enamiku moodustavad väikeettevõtted ehk nad ei suuda selgelt inimesi ise välja koolitada. Siin tulebki mängu riigi koondav roll. Sama peab paika Šotimaa puhul. Enamik meie kodumaiseid ettevõtteid on väikesed. Suuremaid tegijaid on meil vaid 3—4,'' nentis Adams. Ettevõtted maksavad koolituse kinni maksudega.

Samas tunnevad IT-ettevõtted Vilo hinnangul pidevalt, et tööjõumaksud on liiga kõrged. ''Kui ettevõtted saaksid mõjutada rohkem seda, milleks neid makse kasutatakse ja kui IKT-sektori tööjõu arendamisse suunataks senisest enam vahendeid, oleks nad sellega võibolla paremini nõus,'' leidis professor. Vilo lisas, et ettevõtete teadus- ja arenduskuludest kananab info- ja sidevaldkond ligi kolmandiku, riigi tasandil on IKT osakaal praegu kordades väiksem.

Vilo loodab kolleegidega, et tippkeskus kasvatab doktorantide arvu 50 protsendi võrra. ''Efektiivsuse kasv võiks olla aga 80—100 protsenti, kuna mitmed praegused PhD tudengid on tegelenud sellega rohkem hobi korras või töö kõrvalt,'' laiendas professor. Lisandväärtusest võiksid võita mitte vaid uued doktorandid, vaid kõik, kes seda soovivad.

''Kui ettevõte jõuab teatud küpsustasemele, peab olema sinu vundament väga kindel, muidu pole võimalik seda lihtsalt edasi laiendada. See ei tähenda, et sul poleks võimalik end teatud tasemeni end ise õpetada, näiteks olid seda teataval määral Skype'i insenerid. Kuid teatud hetkel on sul vaja supertalentide ja reainseneride kõrvale ka doktorantuurist läbi käinud inimesi, kes oskavad laiemalt mõelda,'' sõnas Vilo.

Doktorikraadi taotlemise lõpptulemust ei tohiks seega näha vaid väitekirja teema süvauurimise, vaid treeningprotsessina, mille käigus omandatakse teadmine, kuidas rakendada teaduslikku meetodit argielus.

Doktorite olulisust on hakanud mõistma ka ettevõtted. ''Kui olin 1980. aastatel European Silicon Structures'i kaasasutaja, oli meil väga palju koostööpartnereid, kelle tegevusalad ulatusid ränitööstusest lennunduseni, kohtumistel olin aga alati üllatunud, et neist suur hulk diskrimineerisid doktoreid. Nad arvasid, et nad on tööstuses hakkama saamiseks kaugelt liiga akadeemilised. Nüüd võtavad ettevõtted aga sõna otseses mõttes nende palkamiseks järjekorda, kuna tahavad sellel tasemel talenti ja usuvad, et nad kujutavad nende erialal strateegilist relva,'' leidis Adams.

Täiendavat kompetentsi läheb tarvis üleilmsel tasandil tegutsevates ehk sisuliselt kõigis IKT-ettevõtetes, hoolimata nende suurusest. Kodumaisest turust jääb Eesti ja Šotimaaga võrreldavates riikides lihtsalt väheseks.

Kuigi Adams võrdles plaanitavat tippkeskust pumbaga, mis aitab toota rohkem doktoreid, nentis ta, et sellest üksinda jääb vajaka. ''Kas sellest piisab? Me ei tea, kuid tõenäoliselt mitte. Kuid kui sa seda ei teeks, jääksid veel rohkem maha. Samas ei lahenda see kõiki probleeme – ühest kuulist ei piisa,'' nentis direktor.

Heal tasemel tarkvarainseneridest on puudu igal pool, ka Šotimaal, kus on suhteliselt heal järjel olev tehnoloogia- ja väga tugev haridussektor. ''Sellele vaatamata toodame ainult viiendiku kuni kolmandiku programmeerijatest, keda meil tegelikult tarvis läheks ja peame rakendama täiendavaid meetmeid. Näiteks korraldama n-ö kirjaoskuse kursusi inimestele, kes pole arvutiteadlased, et nad oskaksid vähemalt lihtsalt koodi kirjutada ja selle abil vähemalt mõningaid auke lappida,'' sõnas Adams. Lõhe ei sulgu vähemalt ka järgmised paar aastat.

Ohutu investeering?
Adams märkis, et laiemat pilti vaadates peetakse IKT-sektorit hetkel põhjendatult ohutuks panuseks, mis tõukab omakorda tagant terve valdkonna arengut. ''Võti on selles, et peaaegu kõik näevad seda valdkonnana, mis võimaldab raha tagasi teenida. Tänapäeval pole neid väga palju. Kui raha panka panna, võid olla kindel, et see ei kasva, vahest isegi sulab. See sundus kannustab tagant tervet süsteemi. Ilma selleta tekiks meil probleem vähegi kapitalistlikus ühiskonnas,'' mõtiskles direktor.

Valdkonna ülehindamist või katastroofilise mulli tekkimist ta Viloga ei pelga. ''Mull on hoopis teistsugune kui aastal 2000, mil inimesed tegelesidki rumalate asjadega. Põhimõtteliselt oli sul võimalik saada toona raha juba siis, kui sul oli veebileht, ükskõik kui kehvasti disainitud. Ütleksin, et suurt pilti vaadates on ülehinnatud ettevõtete hulk siiski suhteliselt väike. Ettevõtmisi, mis läbi kukuvad, leidub aga alati, eriti start-up'i faasis,'' laiendas Adams. Surnuid ükssarvikuid leidub alati.

'''Eestis pole see kohe kindlasti probleem – IT sektoris töötab vaid üks inimene igast 20-st erasektori töötajast. Samal ajal tuleks olla aga ikkagi realistlik. Hariduse ja teaduse investeeringud teenitakse tagasi ettevõtete arendamise ja nende makstavate maksude kaudu, potentsiaalselt on aga võimalus ka väga suurteks edulugudeks uute ettevõtete kasvatamise ja müügiga. Skype ja Playtech müügiga tuli Eestisse palju vaba raha ja kamaluga uut ambitsiooni, isegi kui eestlaste finants-osalus oli neis suhteliselt madal. Tuleviku uued peavõidud võivad olla veel suuremadki,'' rõhutas Vilo.

Innovatsioon vs häiritus
Tehnoloogia arengut võib võrrelda elusorganismide evolutsiooniga – mõni sünnitis jääb ellu ja püsima, teised surevad aga nagu Betamax. Seejuures tasub eristada innovatsiooni ja häiritust. ''Innovatsioon on midagi uut, mis on kasulik. Häiritus aga midagi dramaatiliselt uut, mis võib kasulikuks osutuda, kuid võib ka mitte. Selle erinevaid vorme on väga palju,'' selgitas Adams.

Jaak Vilo: Radikaalne häire vähendab kulusid ja esialgu ka SKT-d...
Colin Adams: ... kuid mitte alati, häiritus teeb võimalikuks SKT märkimisväärse kasvu...
JV: ... päeva lõpuks, kuid esialgu peab toimuma mingi asendus...
CA: ... sest efektiivsus võib selle mõjul tõusta mõnes teises kohas...
JV: ... SKT pole selles mõttes kõik, mis maailmas oluline.

'''Kui mõelda näiteks põllumajandusrevolutsioonile, siis selle käigus asendati atra tõmbavad inimesed hobustega, mis kasvatas SKT-d märkimisväärselt. See oli revolutsiooniline, kuna vähem inimesi pidid atra tõmbama ja neid sai kasutada mujal. Siis asendasime hobuse traktoriga. Meil polnud tarvis enam nii palju hobuste eest hoolitsevaid inimesi ja maailm liikus edasi. Isegi kui see näiteks loomatalitajatele üldse ei meeldinud,'' tõi Adams näite.

Ühiskonnale tervikuna oli muutus aga väga kasulik. ''Tegelikult oleme alati revolutsiooni keskel, hetkel on selleks lihtsalt IKT. Peame vaatama, kuhu see kõik suundub... Päeva lõpuks on ühiskond aga taas ühe astme võrra kõrgemal. Me ei peaks kaeblema hobuste kadumise üle, vaid mõtlema selle peale, millega järgmisena tegeleda,'' lisas direktor.

Kõik taandub inimestele
''Ma soovin, et leiduks rohkem neid, keda huvitaks intellektuaalselt, kuidas masinaid programmeerida ja neid intelligentseks muuta, et saaksime toota midagi kasulikku. Sa ei taha ligi meelitada ainult inimesi, kes on huvitatud hõlptulu teenimisest. Teadustöö peab keskenduma IKT-ga seotud intellektuaalsete probleemide lahendamisele,'' sõnas Vilo. Abi võiks olla valdkonnast realistlikuma kuvandi loomisest.

''See ei koosne ainult edulugudest, mida meedias kujutada armastatakse. Üliedukatel inimestel õnnestus luua mingil põhjusel õigel ajal lihtsalt täpselt õige asi. Kuid tegelikult on see ühiskonnaülene ja haarab kõiki. Küsimus on selles, kuidas inimesi mõista, öelda neile, et ka sina saad sellega hakkama ja nende huvi äratada,'' lisas Adams. Tehnoloogia üksinda pole hõbekuul – päeva lõpuks taandub kõik inimestele. Olgu need noored või vanad, mehed või naised.

Paraku viitab kasvõi sektori sooline tasakaalustamatus, et suur osa talendist läheb hetkel kaotsi. ''Maailmas on küll üliandekaid inimesi, kuid talent ei pea olema sellisel kujul kaasasündinud. Seda on võimalik arendada kõigil ja selle kõige jaoks pole vaja riiklikult tohutult ressursse,'' rõhutas Vilo.