Video: Metsakaamera salvestas kassi ja mägra kohtumise ({{commentsTotal}})

Kaks aastat tagasi krõbeda külmaga alanud, kuid sulaks ja sombuseks keeranud veebruarikuus, sattus Tartu ülikooli zooloogia tudeng Peeter Anijalg värsketele mägra jälgedele. Need aitasid mööda õhukest lumekihti jõuda nende linnakuni. “Suhteliselt väike, üksnes kolm urusuuet,” mõtiskles Anijalg. “Miks mägrad just sellise koha on valinud?”

Mägralinnak asub Põlva ja Mooste vahel väikeses kitsas metsatukas, mis omakorda poolitab kaht suuremat põllulappi. “Sellisest kohast mäkrade leidmine oli pisut üllatav,” tunnistas noorteadlane.

Mägralinnak leitud, paigutas ta sinna rajakaamera, mis jälgis loomade elu peaaegu terve aasta. Kogunenud materjalist monteeris videoklipi kokku zooloog Ragne Oja.

Esimestel kaadritel on näha mägravanemat koos poegadega. Kui alguses on kolme poega, siis hiljem kõigest üks. “Võimalik, et teised olid hukka saanud, aga ei ole ka välistatud, et nad jäid kaadrist lihtsalt välja,” kommenteeris Peeter Anijalg, kes enda sõnul usub pigem esimest varianti.

“Kahjuks videoklippe poegadest väga palju ei ole, kuna selleks ajaks oli taimestik niivõrd lopsakas, et varjas loomade liikumist kaamera eest,” lisas ta. “Selle eest on aga rohkelt videomaterjali kevadisest ja sügisesest perioodist – neist on paar näidet klipi teises pooles. Selline uru juures müramine ja mängimine on väga tavaline mäkrade ajaveetmisvorm.”

Lisaks jäi kaamera ette ka mitmeid teisi loomi nagu näiteks videoklipis näha olev kass, aga ka kährikud, rebased, jänesed, põder, sead, tuhkur ja koerad. “Tõsi, selline vahetu kontakt nagu selle kassiga oli üpris haruldane – selliseid kohtumisi võis näha veel üksnes kährikuga.”

Mäkrasid hakkas Anijalg jälgima uudishimust ja tema õpingutega need loomad ei seostu. Doktoritöös uurib ta hoopis pruunkaru fülogeograafiat ja populatsioonigeneetikat.

“Ma tahan teada saada, kuidas on erinevate piirkondade karud oma praegustele elualadele jõudnud ja milliste piirkondade karud on omavahel lähemalt suguluses. Lisaks huvitab mind, kus võisid karud elada viimasel jääajal, mil näiteks Euroopa põhjaosa kattis paks mandrijää.”

Kui eelnev kirjeldab karupopulatsioonide kujunemise kaugemat minevikku, siis peale selle uurib Anijalg ka protsesse, mis kujundavad tänapäevaste populatsioonide struktuuri. See hõlmab geneetiliselt eristuvaid gruppe ja nendevahelist migratsiooni.

Kuna uurimiseks vajalikud proovid saab Anijalg jahimeestelt ja rahvusvahelistelt kolleegidelt, käib tema põhiline teadustöö laboris ja hiljem arvuti taga andmeid analüüsides.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: