Alzheimeri tõve röövitud mälestused ei pruugi olla jäädavalt kadunud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Jose Carlos/Creative Commons

Geneetiliselt muundatud hiirtega katsed viitavad, et Alzheimeri tõvele kaotatud mälestused on küll ajus endiselt alles ja peaprobleemiks on nende meenutamine. Mälestuste vähemalt ajutiselt taastamiseks võiks abi otsida vastavate mälestustega seotud ajurakkude stimuleerimisest.

Mälestused ei eksisteeri pelgalt vaimusilmas, vaid neid talletatakse neuronites biokeemiliste muutustena ka füüsilisel kujul. Eelnevalt on ajuteadlastel läinud korda erinevaid mälujälgi tuvastada ja neid isegi muuta näiteks molekulaarsete ja optogeneetiliste meetoditega. Muu hulgas on selle käigus leitud näiteks hiirte ajust ajurakud, mis on tarvilikud kontekstist sõltuvate hirmumälestuste meenutamiseks. Teisisõnu ei oskaks närilised karta vastavate rakkudeta ruumi, kus on neile näiteks eelnevalt elektrišokkidega valu tekitatud.

Sama probleem vaevas näiteks Alzheimeri tõve sümptomitega hiiri. Töörühm võis anda küll neile elektrišokke, mille tulemusel nad hirmust tardusid, kuid järgmisel päeval teadlaste käe läbi taas samasse paika sattudes seda enam ei juhtunud. Küll võis seda aga näha nende täie tervise juures olevate liigikaaslaste puhul.

Alzheimeri sümptomitega hiirte mälu parandamisel tulid appi näriliste pärilikkusaines tehtud muudatused. Loomade genoomi oli täiendatud vetikate geenidega, mis muutsid nende juhtimisel sünteesitavate valkudega teadlasi huvitavad engrammi-rakud valgustundlikuks. Kui neid seejärel sinise valgusega korduvalt laenglema pandi, oskasid hiired ruumi karta järgmised kuus päeva. Kui aga korraga pandi samal viisil laenglema kõik vastava ajuosa rakud, nagu juhtuks see elektrilise stimulatsiooni puhul, mälestuste taastumist ei märgatud.

Engrammi-rakkude olulisust tõestati ka kahe teise katsega. Neist esimeses hävitati rakud spetsiaalse mürkainega, mis tingis taas hirmumälestuse unustamise. Teises katses suudeti näidata, et sarnast lahendust kasutades saab kehva mäluga hiirtele meelde tuletada ka näiteks mälestusi hiljuti nähtud esemetest.

Autorid hoiatavad, et Alzheimeri tõve hiiremudel ei matki täielikult inimeste puhul haiguse puhul nähtavaid sümptomeid. Näiteks ei hakka nende ajus kuhjuma valk amüloid-beeta. Samuti märgivad nad, et hiirtega uuriti vaid haiguse esimest faasi, misläbi pole veel täielikult kindel, et haigus ei kahjusta pikapeale ka mälestusi endid. Ent isegi kui värsked tulemused ei vii kohe inimestel rakendatava teraapiani, aitavad need paremini mõista haiguse põhiolemust.

Uurimus ilmus ajakirjas Science

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: