Toiduõpetuse professor: jõululiha annab päeva jagu energiat
Jõululaua lihatoitude - süldi, vorsti ja liha - üks portsjon annab sööjale enam kui poole päevasest normist. Et pühade aeg soosib siiski tavapärasest rohkemat toitumist, tuleks mitmetunnise koosviibimise sisse plaanida mõned jalutuskäigud, soovitas TTÜ toiduõpetuse professor Raivo Vokk. Ühtlasi tuletas ta meelde jõulutoitude säilitamise reeglid.
Vokk rääkis Vikerraadiole, et jõululaua taga istumiseks võib planeerida julgelt kolm kuni kaheksa tundi. "Selle jooksul saate paar korda süüa, paar korda jalutamas käia ja lihtsalt niisama nautida - siis ei ole karta ka ülesöömist," rääkis professor Vikerraadiole.
Pühade-aegne toidukraam on ettearvatavalt rammus. "Kui võtame sülti, verivorsti ning tüki seapraadi soojaks toiduks, saame keskmiselt 1100 kcal," rääkis Vokk. Tavaliselt süüakse jõululauas päevane norm (u 2000 kcal) üsna kindlasti täis, sest eelmainitud koguse hulka ei ole arvestatud ei kartulit, kapsast, pohlamoosi vmt.
Voki sõnul arvestatakse toiteväärtust (kcal) keskmiste retseptide järgi. Sealt vaadatakse toitainete energiasisaldust, mida vastavalt ainele arvestatakse 100 g kohta või ka portsjonikaalu järgi. Seejärel liidetakse kalorid kokku.
Kõigi toiduainete kohta on olemas keskmise keemilise koostise tabelid, mille põhjal saab arvutada näiteks nii õunte kui ka kruupide kalorsust. Tabeleid on aga maailmas palju.
"Määratud koostisega tabeleid on küllalt vähe. Kui küsisime kunagi Vene päritolu tabelite autorilt, kui palju on tabelis ümber kirjutatud ja kui palju laboris katsete teel saadud numbreid, selgus, et üle 80 protsendi neist numbritest on kirjutatud maha teistest tabelitest, seega ega ta päris täpne ei ole," nentis Vokk.
Samas polegi võimalik väga täpseid tulemusi saada, sest näiteks erinevatel kartulisortidel on isesugune tärklise sisaldus, mis tähendab, et see annab erineva koguse süsivesikuid.
Kringli ja vorstid võib külmutada, kartulisalat üle kahe päeva ei säili
Õhtusöögist üle jäänud seapraadi ei ole kuigi raske säilitada, sest liha on eelnevalt töödeldud ja kuumutatud, seega ei toimu enam riknemist. "Kui ta kiiresti maha jahutada, korralikult katta ja külma panna, säilib praad kenasti terve nädala," sõnas Vokk.
Etteostetud - kuid veel enam enda tehtud - verivorstide säilitamine on aga professoril sõnul probleemsem. "Üks ports tuleks korralikult ära kuumutada. Verivorst kannatab väga hästi ka külma, seega veri-, tangu,- ja kartulivorstid võib korralikult külma panna ja midagi ei juhtu."
Hapukoorese ja paljude koostisosadega kartulisalat on söömiseks kõlblik kuni kaks päeva. "Laual olnud salatit ärge segage selle salatiga, mida hoiti külmas. Olgu parem kaks kaussi salatit," soovitas Vokk. Toored ja erineva ettevalmistusega salati koostisosad lühendavadki salati säilivusaega.
Kui säilitamist tahab kringel, on külmutada mõtet just värsket saia, sest siis säilib toidus sama veekogus, mis on kringlis ka pärast küpsetamist. Seega on ta üles sulatades endiselt pehme. Kuivanud kringlit aga külmutamisega enam ei päästa.
Toimetaja: Greete Palmiste