Video: 58 aasta jagu kosmoseprügi 60 sekundiga ({{commentsTotal}})

Kosmoseprügi NASA pildil AP/Scanpix
Kosmoseprügi NASA pildil AP/Scanpix

Inimtekkeline prügi ei tekita probleeme vaid maapeal, vaid ka avakosmoses. Maa orbiidil tiirleb tänaseks hinnanguliselt enam kui 23 000 kosmoseprügi tükki, mille läbimõõt ületab viit sentimeetrit. University College Londoni astronoom Stuart Grey on loonud nüüd arvutianimatsiooni, mis peegeldab rusupilve arengut viimase 58 aasta vältel.

Maa orbiit hakkas aeglaselt kosmiliseks prügimäeks muutuma alates 1957. aastast, kui lõpetas akude tühjenemise järel töö Nõukogude ja maailma esimene tehiskaaslane Sputnik 1. Madala orbiidi tõttu põles see atmosfääris ära õnneks juba aasta hiljem. Oluliselt paremini tehisobjektide orbiidile saatmisega seonduvaid varjukülgi esile 1961. aasta juunis kanderaketi Ablestar plahvatus. Orbiidile tekkis hetkega umbes 300 tükist koosnev rusupilv.

Aastal 1978 nentis USA kosmoseagentuuri NASA teadlane Donald Kessler, et kosmoseprügi probleem võib muutuda sedavõrd akuutseks, et tulevikus võib tekkida kokkupõrgete kaskaad, mis muudab Maa orbiidi mitmeks põlvkonnaks kasutuskõlbmatuks. Isegi paari sentimeetrise läbimõõduga objektide energia on orbitaalsetel kiirustel toimuval kokkupõrkel võrreldav granaadi plahvatusega. Toona tiirles Maa orbiidil veidi enam kui 5500 suuremat rusutükki.

Hoiatusele vaatamata on kosmoseprügi hulk viimastel kümnenditel satelliitide kokkupõrgete ja ka hiinlaste satelliidivastase relva katsetuse tõttu hüppeliselt kasvanud. Kokku tiirles 2012. aasta seisuga orbiidil rohkem kui 23 000 rusutükki, mille läbimõõt ületas viit sentimeetrit. Väiksemate objektide arv ületas poolt miljonit.

Näide satelliidivastase relva katsetuse ja kahe satelliidi (Kosmos 2251 ja Iridium 33) kokkupõrke järelmõjudest. NASA

 

Prügi hulka aitab visualiseerida University College Londoni Stuart Grey Londoni Kuningliku Seltsi advendikalendri raames koostatud simulatsioon. Alusandmetena kasutas astronoom veebikeskkonna space-track.org andmekogu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: