Talisupluses võib peituda ülekaalulisuse ravi
Möödunud nädalal kirjutasime talisuplusest ja sellest, millised protsessid külmas vees ujumine inimese kehas käivitab. Artikkel tõi talisuplejatelt ohtralt tagasisidet isiklike kogemuste kirjeldustega. Tundub, et külm teema on kuumaks muutunud mujalgi, sest möödunud nädala lõpul ilmus teadusartikkel, mis näeb talisupluses potentsiaalset ravi ülekaalulisusele.
On teada, et külmas temperatuuris reageerib meie keha küllaltki sarnaselt nagu trenni tehes. Hiljuti ajakirjas Cell avaldatud artiklist selgub aga, et talisuplusel on osaline mõju ka meie seedekulgla bakteroloogilisele koostisele ehk soolebakteritele, mis aitab kaasa eelmainitud treeninguefekti tekkimisele.
Teadlased tegid katseid hiirtega ning selgus, et külma keskkonda sattumisel korraldavad soolebakterid enda elutegevuse ümber. See suurendab rasva põletamist, mis võimaldab saada kätte täiendavaid glükogeenivarusid.
Uuringu üks autoritest Mirko Trajkovski Genfi ülikoolist selgitas, et see leid võib osutuda huvitavaks ravivõimaluste väljatöötamisel ülekaalulisuse ja ainevahetuse häirete tarvis.
Ülekaalulisuse ravis on viimase aja suurim uurimissuund, kuidas vältida n-ö halva ehk valge rasva teket ning suurendada pruuni või beeži rasva osakaalu – viimane aitab hoida kehatemperatuuri ning reguleerib hea kolesterooli taset organismis.
Siit tekib edasi muidugi küsimuse: kui kaua peaks külmas vees käima ja millise regulaarsusega? Mirko Trajkovski uurimisrühma katsed näitasid külma mõju soolebakteritele kümne päeva jooksul. Ehk talisuplust tuleks seedeelundkonna bakteritele mõju avaldamiseks harrastada vähemalt kümme päeva järjest ning veetemperatuur peaks olema kuni 6°C, sest just sellistes tingimustes tegi Trajkovski uurimisrühm oma katseid.
Selle perioodi jooksul ilmnes soolebakterite mõju kehakaalule kõige paremini. Samas täheldasid teadlased, et kolmenädalase talisuplusperioodi järel hakkas hiirte kaal stabiliseeruma ehk kaal ei langenud enam.
Seda sama – et kaal ei lange enam – täheldasid ka ERR Novaatori lugejad. Mirko Trajkovski uuringust selgus, et soolestiku pind hakkas selle perioodi möödudes aktiivsemalt toitaineid imendama. Põhjus ilmselt on selles, et nii püüab keha korvata suurenenud energiakadu.
Seega külmas vees suplemises võib peituda üks alternatiivne ülekaalulisuse ravi. Nii plaanibki Mirko Trajkovski uurimisrühm edasi uurida molekulaarseid signaale, millele mikroobid oma peremehe kehas reageerivad.
Toimetaja: Marju Himma