Viljakate põllumaade pindala on vähenenud kolmandiku võrra
Maailma viljakate põllumaade pindala on reostuse ja erosiooni tõttu vähenenud viimase 40 aastaga kolmandiku võrra, näitab briti teadlaste värske raport. Põllumaade kadumisele aitaksid piiri panna biotehnoloogia abil täiustatud põllukultuurid ja intensiivsest põlluharimisest loobumine.
Sheffieldi ülikooli teadlased märgivad Pariisi kliimakohtumise raames esitletud raportis, et tavatingimustel tekib 500 aastaga mulda juurde keskmiselt 2,5 sentimeetrit. Erosioon on mõnedes maailma piirkondades aga kuni sada korda kiirem. Samal ajal kasvab maailma rahvaarv sajandi keskpaigaks ÜRO prognooside kohaselt enam kui 2,2 miljardi võrra, mistõttu kulub toitu rohkem kui kunagi varem.
Duncan Cameron hoiatab kolleegidega, et nüüdisaegset põllumajandust iseloomustav intensiivne põlluharimine ja rohke väetiste kasutamine pole jätkusuutlik. Muu hulgas toovad nad välja, et väetiste tööstuslikuks tootmiseks kulub ligikaudu kaks protsenti toodetavast energiast.
Lahendusena näeb Cameron kolleegidega tööstusrevolutsioonieelsest ajast pärinevate maaharimis- ja väetamisviiside laiemat rakendamist, näiteks sõnniku otse taimedele laotamist, monokultuuride asemel mitmeväljasüsteemi kasutamist ja otsekülvi rakendamist ilma põhimullaharimiseta. Samuti soovitavad nad hakata anorgaanilisi laialdasemalt tootma inimeste väljaheidetest, et taimede kasvuks vajalikud mineraalained tagasi põllule jõuaksid.
Oma roll oleks aga ka kaasaegsel biotehnoloogial. Näiteks oleks võimalik täiustada taimi viisil, et need moodustaksid altimalt mullabakteritega sümbioose, mis vähendaks väetisekulu ning pakuks kaitseks mitmete taimekahjurite ja haigustekitajate eest.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
