Üheks kõige paremaks uudiseks pidas Oona seda, et lõpuks on olemas malaariavastane vaktsiin. See haigus on levinud 97-s riigis. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel nakatus näiteks 2013. aastal maailmas malaariasse 198 miljonit inimest, kellest 584 000 surid. Nendest 453 000 olid kuni viie aasta vanused lapsed. Selle haiguse vastu tõhusa vaktsiini välja töötamine on Oona sõnul olnud keeruline ja suur proovikivi.

Lisaks tutvustas ta konverentsil uudseid vaktsiinide väljatöötamise metoodikaid ja teisi selle valdkonna häid uudiseid.

India ja Aafrika on lastehalvatusest vabad

Klassikaline lastehalvatus hävitab närvirakke, mis põhjustab jäsemelihaste halvatust ja jätab liikumispuude. Hingamislihaste halvatus võib lõppeda surmaga. Kergematel juhtudel kulgeb haigus pea-, kurgu – ja kõhuvaluga.

1958. aasta ägeda lastehalvatuse epideemia ajal oli Eesti üks esimesi riike maailmas, kus rakendati kogu elanikkonna vaktsineerimist lastehalvatuse ehk poliomüeliidi vastu. Pikka aega kardetuimat nakkushaigust pole Eestis alates 1962. aastast esinenud.

Ent selle aasta esimesel septembril teatas maailma terviseorganisatsioon WHO, kahest registreeritud lastehalvatusest Lääne-Ukrainas, kust viirus võib kergesti jõuda ka Eestisse.

Terviseameti epidemioloogia nõunik Kuulo Kutsari sõnul oli 2014. aastal Ukrainas poliomüeliidi ehk lastehalvatuse vastu vaktsineeritud 50 protsenti lastest, kuid polioviiruste levikut on võimalik tõkestada siis, kui vaktsineeritud on vähemalt 95 protsenti. Eestis oli kaheaastaste laste hõlmatus poliomüeliidi vastu vaktsineerimisega 2014. aastal 94,5 protsenti. Seega, juhul kui Eesti vaktsineerimata ehk immuunkaitseta lapsed koonduvad samadesse kollektiividesse ja mõni neist toob sinna polioviirused, tekib haiguspuhang, rääkis Kutsar.

“Hea uudis on see, et tänu poliomüeliidi vaktsineerimisele on saavutatud suur edu. Indias registreeriti viimati lastehalvatus 2011. aasta jaanuaris ja Aafrika kontinendil nüüd juba rohkem kui aasta tagasi – 2014. aasta augustis,” rääkis Marje Oona. “Lastehalvatus levib veel Afganistanis ja Pakistanis. Süüria kohta täpsed andmed puuduvad. Sellest hoolimata on maailm tänu vaktsineerimisele lastehalvatuse väljajuurimisele lähemal kui kunagi varem.”

Läkaköha aitaks ohjata kolmanda põlvkonna vaktsiin

Erinevalt lastehalvatusest ei ole vaktsineerimisega õnnestunud nii tõhusalt kõrvaldada läkaköha tekitavaid baktereid. Ei läkaköha vaktsiin ega läkaköha läbipõdemine ei kujunda eluaegset immuunsust.

Praegu kasutusel olevad atsellulaarsed ehk rakutud läkaköha vaktsiinid tagavad immuunsuse sageli umbes viieks aastaks, kuid põhjustavad palavikku harva. Vanema põlvkonna täisrakuline läkaköha vaktsiin tagas kaitse haiguse eest küll pikemaks ajaks, ent põhjustas palavikku oluliselt sagedamini.

“Kuna läkaköha bakteri ringlust ei ole vaktsineerimisega kunagi suudetud täielikult kõrvaldada, siis on see pidevalt inimest hulgas ringelnud ja saanud võimaluse muteerumiseks. Sellepärast levib maailma osades piirkondades läkaköhabaktereid, mis suudavad paremini vältida vaktsiiniga kujundatud immuunsust,” rääkis Oona haigusega seotud proovikividest. “See tähendab, et praegu kasutusel oleva vaktsiini tõhusus võib muutuda väiksemaks ja meil on üha suurem vajadus kolmanda põlvkonna vaktsiinide järele, mis annaksid organismile püsivama immuunmälu.”

Oona rõhutas, et ka praegu kasutusel olev rakutu läkaköha vaktsiin on jätkuvalt tõhus ja oluline on jätkata selle kasutamist vastavalt immuniseerimiskavale, et raskeid läkaköha juhtusid ära hoida.

Samas tuletas ta meelde, et kuna läkaköha vaktsiini ei saa manustada vastsündinutele, annab viimastele selle raskesti kulgeda võiva haiguse suhtes immuunsuse ema vaktsineerimine kolmandal rasedustrimestril – see on alates 29. rasedusnädalast. “Nii tekivad ema organismis kõrges kontsentratsioonis läkaköha vastased antikehad, mis läbivad ka platsenta ja annavad imikule haiguse vastu kaitse esimesteks elukuudeks kaasa.”

Tulevikus manustatakse vaktsiine ilma süstlata?

“Laste immuniseerimiskava vaktsiinide kohta on teaduskirjanduses ilmunud väga suuri ja põhjalikke ülevaateid. Üldine järeldus on, et laste immuniseerimiskava vaktsiinide kõrvaltoimed on kerged ja isemööduvad ning rasked kõrvaltoimeid esineb üliharva,” rääkis Oona.

“Siiski manustatakse enamus vaktsiine süstiga, mis paratamatule tekitab patsiendile suuremat või väiksemat valu ja ebamugavustunnet. Nii on palju inimesi ühes kohas korraga vaktsineerides kirjeldatud hulgalist psühhogeenset käitumist, mille sarnast täheldati sel aastal ka Valga koolilaste puhul,” selgitas Oona. “Inimene tunneb toimingu ees hirmu, mis tekitab stressi ja paneb teda tõeliselt tunnetama sümptomeid, mida kirjeldavad teised sarnases olukorras kõrvalolijad, või sümptomeid, mille tekkimise ees hirmu tunti.”

Sellised tunnetused levivad puhanguna mitte ainult vaktsineeritavate puhul vaid ka muudes olukordades. “Näiteks pärast Jaapanis metroos toimunud närvigaasirünnakut kurtsid paljud inimesed veel pikka aega pärast seda, kui õhk oli juba puhastunud, metrooga sõites kehva enesetunnet.”

Just jaapanlased võivad aidata ära hoida vaktsineerimisel sarnase fenomeni tekkimist. Nimelt on nad välja arendamas vaktsiinide manustamiseks mikronõeltega plaastrit, mis võib aidata muuhulgas ära hoida selle toiminguga seotud hulgalist psühhogeenset käitumist. Mikronõelad on tehtud hüaluroonhappest ja lahutavad naha sisse. “On lootus, et mõne aja pärast saame me vaktsiine manustada täiesti valutult pisikeste plaastrite abil.“