Tuvid suudavad vähirakke eristada
Koerte nina on piisavalt tundlik, et tuvastada lõhnast eesnäärmevähki. Mesilaste vastav ekspertiis laieneb kopsu- ja munasarjavähile. Ent loomariigi vähi tuvastamise võimed ei näi piirduvat vaid lõhnaga. Rühm teadlasi näitab, et tuvid suudavad lihtsa treeningu järel eristada vähirakke tervetest rakkudest pea sama edukalt kui arstid.
Tuvide üldistusvõime proovile panemiseks näitasid Iowa, California Davise ja Emory ülikooli patoloogid kahe nädala vältel tiivulistele pilte tervetest rinnakoe rakkudest ja vähirakkudest. Rakkude õigesti klassifitseerimise korral said tiivulised maiuspala.
Katse alguses polnud tuvide tehtav valik mündiviskest parem. Kaks nädalat kestnud treeningute käigus muutusid nad aga järjest osavamaks, suutes õigesti liigitada ka rakke, mida polnud nad kunagi varem näinud. Katse lõpuks tegid tiivulised seda keskmiselt 85-protsendilise täpsusega. Eelnevates uuringutes on leitud, et umbes sama osavad on õppinud arstid. Mitmete tuvide arvamuse kombineerimisel küündis täpsus 99 protsendini.
Samas jäid tuvid arstidele oluliselt alla mammogrammidelt kahtlaste rakumasside tuvastamises. Tiivuliste tehtavad valikud polnud juhusest paremad isegi katse lõpuks. Inimeksperdid suudavad neid märgata keskmiselt neljal juhul viiest.
Richard Levenson oletab kolleegidega, et tuvide suurepärase üldistusvõime taga on evolutsiooniliselt nende looduslikud vaenlased. Põõsastes luuravate kiskjate õigeaegne märkamine võib olla elu ja surma küsimus. Varem on muu hulgas näidatud, et tuvid suudavad eristada näiteks erinevaid emootikume ning Monet' ja Picasso maale.
Töörühm järeldab ajakirjas PLOS ONE ilmunud töös, et tuvisid saaks kasutada teatud meditsiinilise pildimaterjali analüüsimist hõlmavates uuringutes inimeste aseainena. Arstid saaksid pühenduda samal ajal tähtsamatele ja suuremat vaimset võimekust nõudvatele ülesannetele. Radioloogide tööülesanded ei piirdu vaid röntgenpiltide uurimisega.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa