Saksamaa teadlased Sara Letzner ja Onur Güntürkün Bochumi Ruhri ülikoolist lasid lahendada 15 inimesel ja 12 tuvil kahte tüüpi ülesandeid, mida vaheldati väga kiiresti. Katsete käigus pidid osalised neist ühe täitmise võimalikult kiiresti lõpetama ja pöörama tähelepanu teisele ülesandele. Tuli välja, nagu kirjutavad nad ka ajakirjas Current Biology, et mõnes olukorras said tuvid inimestest ümberlülitumisega hakkama kiiremini.

Kui ülesanded vaheldusid silmapilkselt, ajas see inimesi ja tuvisid segadusse enam-vähem ühe palju. Nende vahele väikese, 300 millisekundi pikkuse vahe jätmisel said tuvid hakkama inimestest paremini, kuigi nende aju on inimestest oluliselt väiksem.

Seletusena pakuvad teadlased asjaolu, et tuvi ajus paiknevad närvirakud inimese ajust kuus korda tihedamalt. Selle võrra lühemad on ka närvirakkude vahelised ühendused. Kuna närvisignaalid liiguvad mõlemas ajus piki närvikiude ühe kiirusega, jõuavad need tuvil ühest rakust teise varem. Nõnda suutsidki nad teise ülesandega lahendamisega algust teha keskmiselt 250 millisekundit varem kui inimesed

Just seetõttu saavadki tuvid ja võimalik, et ka teised linnud ühelt tegevuselt teisele lülitumisega hakkama inimestest paremini.