Eesti meeste tervisenäitajad oleks oluliselt paremad, kui Eesti riik ei tegeleks vaid haigete inimeste ravimisega vaid arstid saaks tegeleda ka sisulise ennetustööga, leiab meestearst Kristo Ausmees.

Eestis on meeste sihipärasema terviseedendamisega tegeletud veidi üle kümne aasta. Üks esimesi mehi liikuma innustanud meestarste, Kristo Ausmees ütles ERRi raadiouudistele, et tulemused on üllatavalt head ning ühiskonnas on tajuda suhtumise muutust.

Statistika järgi on viimase kümne aasta jooksul oluliselt tõusnud oodatav eluiga ja tervena elatud aastad. Selle taga on Ausmehe sõnul väga selged põhjused: „Eelkõige inimeste tervisekäitumine, samal ajal ka riigipoliitika erinevate tervist kahjustavate tegevuste hulgas, olgu selleks suitsetamine või ka alkoholiga seonduv.“

Ausmehe sõnul paraneks näitajad veelgi, kui riik suudaks panustada ka ennetustegevusse raha. Praegu tegeletakse vaid tagajärgedega.

„Eesti meditsiinisüsteem on jätkuvalt üles ehitatud tagajärgedega tegelemisele. N-ö preventiivne tegevus ka meestetervise osas on suhteliselt kehv. Ka need tervisenädalad, mis novembris toimuvad, on eraalgatuslikud projektid, millel riigi või haigekassa poolt toetust pole,“ selgitab Ausmees.

Mullu kevadel doktorikraadi kaitsnud Kristo Ausmees uuris oma väitekirja tarvis keskealiste meeste viljakust mõjutavaid tegureid. Muu hulgas tuuakse välja, et keskealise mehe viljakusnäitajad ei sõltu ainult vanusest, vaid ka seonduvatest elustiili mõjuritest, näiteks kehalisest aktiivsusest ning varem põetud suguhaigustest. Uuringus leiti et keskealiste meeste seemnevedeliku kvaliteet langeb seoses eesnäärme suurenemise ning urineerimisprobleemide tõusuga.

Sarnane seos avaldub uuringu alusel ka suguteede põletikuliste muutustega – juba noortel meestel esinev suguteede põletik ning pikaajaline põletikufoon kahjustavad oluliselt mehe viljakust. Põletikku ja selle võimalikke tagajärgi aitaks aga tuvastada prostata-spetsiifilise antigeeni ehk PSA test. PSA on aine, mida toodab vaid eesnäärme kude ja millel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus.

Kuna eesnäärme kasvaja rakkudest vabaneb verre mitmeid kordi rohkem PSA-d kui tervest eesnäärme koest, saab PSA testi edukalt kasutada eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks.

PSA testi saavad mehed novembri esimesel nädalal teha tasuta. Tasuta analüüsi saab teha Synlab laborites üheksas asulas üle Eesti (Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Viljandis, Võrus, Narvas, Põltsamaal, Elvas).

Synlab meditsiinilabori kliiniline juht Kaido Beljajev rääkis „Terevisioonis“, et kõik huvitatud üle 40-aastased mehed võivad Synlabi laborisse pöörduda ja PSA testi teha.

Mida aga PSA testi tulemus ütleb?

Beljajevi selgituste kohaselt on PSA riski indikaatornäitaja, mis tähendab, et risk eesnäärmevähi tekkeks või olemasoluks on kõrgem. Siis peaks mees pöörduma uroloogi või meestearsti poole. Seal selgitatakse juba välja PSA-markeri tõusu põhjus. „PSA ei ole vähi diagnoosimise marker, vaid selle kõrgenenud riski hindamise marker.“

Põhjus, miks hoolimata testimise võimalusest jõuavad mehed eesnäärmevähiga liiga hilja arsti juurde, peitub Beljajevi sõnul ilmselt selles, et mehed erinevalt naistest kasutavadki vähem tervishoiuteenuseid. Samas aga märkis ta, et mehi testitakse üha enam. Ta tõi näiteks perearstid, kes määravad PSA testi kümnetele tuhandetele meestele.

Meestearst Gennadi Timberg rääkis „Vikerhommikus“, et abielumehed jõuavad arsti juurde enamasti sagedamini, kuna kaasad pööravad mehe tervisele tähelepanu. Positiivne on see, et aasta-aastalt jääb vähemaks radikaalses faasis eesnäärmevähi operatsioone, sest seda avastatakse üha varasemas staadiumis.

Synlabis praegu PSA testi tegemine võimaldab saada ülevaate oma eesnäärme tervisest. See võtab oluliselt vähem aega kui pöörduda eriarsti poole või perearstilt saatekirja kaudu vastava spetsialisti poole pöörduda.

Kõik üle 40-aastased mehed peaksid seda testi aga tegema, sest kuni 50 protsendil kõrgenenud PSA-ga meestest neist pooltel leitakse eesnäärmevähk. Neist 25 protsendil on n-ö peidus olev eesnäärmevähk, mida tuleb diagnoosida koeproovi ehk biopsia võtmisega.

Perearst ja ka täna Tallinnas toimuva meeste tervise teemalise konverentsi üks korraldaja, Eesti tervise fondi juhatuse esimees Eero Merilind ütles, et lisaks eesnäärmevähiga tegelemisele on Eestis tarvis tegeleda ka HIV-positiivsete arvu tõusu peatamisega ning meeste suitsiidide arvule tähelepanu pööramisega.

Eesnäärmevähi esinemine maailmas. Tumepunasega märgitud piirkondades esineb eesnäärmevähki kõige enam, rohelisega märgitud piirkondades kõige vähem. Allikas:www.prostatecancerprevention.net/