Avermektiinid avastasid Ameerika Ühendriikides New Jerseys asuva Drew ülikooli mikrobioloog William Campbell ja Jaapani Kitasato ülikoolis resideeriv Satoshi Ōmura.

Campbell leidis Ōmura bakterikultuure uurides, et üks Streptomyces bakteriperekonda kuuluvate mikroobide sünteesitav ühend tõrjub äärmiselt tõhusalt kodu- ja kariloomade parasiite. Toimeaine nimetati pärast selle isoleerimist ja puhastamist avermektiiniks. Edasise arendustöö käigus muudeti ühendi tõhusamaks muutmiseks selle keemilist struktuuri. Saadud ivermektiiniga tehti hiljem ka inimkatseid. Taas leiti, et see tapab parasiite äärmiselt tõhusalt. Kokkuvõtlikult viis Ōmura ja Campbelli töö uue ravimiklassi avastamiseni.

Artemisiniini leidmises mängis võtmerolli Hiina traditsioonilise meditsiini akadeemia farmakoloog Youyou Tu. Naise näol on tegu ka esimese hiinlasega, kes on pälvinud Nobeli preemia Hiinas elades ja töötades.

Youyou Tu lähtus uute malaariaravimite otsimisel ravimtaimi ja nende omadusi kirjeldavatest ürikutest. Tu ja ta kolleegide sõelale jäi 200 ravimtaime 380 ekstrakti. Farmakoloog leidis pärast ulatuslikke loomkatseid, et sajandeid varem palaviku langetamiseks kasutatud üheaastasest pujust (Artemisia annua) eraldatud aktiivne toimeaine tapab tõhusalt malaariat tekitavaid parasiite. Tänapäeval kasutatakse artemisiniini ja selle derivaate malaaria tõrjumisel esmaravimina.

Nobeli komitee pressiteates märgitakse, et avermektiinid ja artemisiniin muutsid fundamentaalselt seda, kuidas parasiithaigusi ravitakse. Jõepimesus ja lümfisoonte filariaas on tänaseks peaaegu maailmast likvideeritud. Artemisiniin ja selle derivaadid vähendavad suremust 20-30 protsenti. Ainuüksi Aafrikas hoitakse sellega aastas ära enam kui 100 000 malaariasurma.