Video: kaheksa minutit nõuandeid teadlaselt maratonijooksjale ({{commentsTotal}})

Tervis
Tervis

Pühapäeva hommikul stardivad sajad tervisesportlased SEB Tallinna maratonil.

ERR-i uudisteportaali reporter Aleksander Krjukov käis Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudis direktor Kristjan Pordi juhendamisel õppimas, milline on õige kehahoid jooksmisel ja kuidas teha nii, et jooks ikka tervist tugevdaks, mitte vigastaks.

Täna stardijoonele asuvatel maratonijooksjatel ja ka neil, kes plaanivad maratoniks treenimise ette võtta, tasub see kaheksa-minutiline video kindlasti ära vaadata.

Toimetaja: Siim Lõvi, Aleksander Krjukov, Marju Himma



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}{{user.name}} . Logi välja / Muuda kontot
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

novaator.err.ee

Püsiva valu käes kannatajaid on maailmas rohkem kui südamehaigeid, diabeetikuid ja vähihaigeid kokku.

Füsioterapeut: valu tuleks mõista laiemalt kui vigastusena

Valu võib esineda koos vigastusega, aga vigastus võib esineda ka ilma valuta ja valu ilma vigastuseta. See annab märku, et valu teke on keerulisem, kui esialgu arvatakse. Põhja-Eesti Regionaalhaigla füsioterapeut Taavi Metsma rääkis ERR Novaatorile antud intervjuus sellest, miks valu tekib ja kuidas seda ravida.

plast või tselluloos?
Jalgpalli ja suguakte pole võimalik otseselt võrrelda.

Kas jalgpall on parem kui seks? Lühike teaduslik vastus

Igipõlisele küsimusele annab osalise vastuse 2008. aastal avaldatud aju-uuring. Vahetult pärast lemmikmeeskonna löödud väravat aktiveeruvad ajus samad piirkonnad kui seksi ajal. Samas ei ütle teadustöö midagi kogetava tunde tugevuse kohta.

Geeninõustaja Liis Leitsalu.

Geenide kohta on saanud tagasisidet üle 500 geenidoonori

Viimase EMORi uuringu järgi toetavad Geenivaramu doonoriprojekti ligikaudu 80 protsenti eestimaalastest. Geeninõustaja Liis Leitsalu kinnitas, et geeniandmetel põhinevat kasulikke teadmisi oma tervise kohta on saanud juba sajad inimesed.

Umbes poolteist miljardit aastat tagasi kestis ööpäev meie planeedil alla 19 tunni.

Kaugel ajal olid päevad palju lühemad

Kunagi ammustel aegadel olid päevad palju lühemad kui praegu. Selline on üks paljudest järeldustest, mille Ameerika teadlased on Maa ja Kuu orbitaalliikumiste ajaloo kohta teinud, olles uurinud iidsete kivimite keemilist koostist.

kõige tähtsam vara
19.06

Geneetikud vaagivad igipõlist küsimust – mida teha mahakukkunud lutiga?

18.06

Vaid väikelastele mõeldud ravimitest on suur puudus

18.06

Ülevaade: sport ja taimne toit sobivad kokku küll

18.06

Füsioterapeut: valu tuleks mõista laiemalt kui vigastusena

13.06

Geenide kohta on saanud tagasisidet üle 500 geenidoonori

13.06

Kirikuõpetaja Annika Laats sai aasta seksuaaltervise edendajaks

13.06

Tartu Ülikooli teadlased arendavad väikelastele sobivaid ravimeid

12.06

Lapse sünniaega saab ennustada lihtsa veretestiga

09.06

Nahaarst: inimene ei tohiks tahta saada pruuniks

07.06

Prantsusmaal algas riigi esimese Alzheimeri-küla rajamine

lugejate lemmik
hüpe teise maailma
19.06

Positiivne kokkupuude lindudega suurendab inimese üldist heaolu

19.06

Galerii: Kalamaja kinnistu peitis arheoloogilist peavõitu Uuendatud

19.06

Linnutee kaaslasgalaktikates on tumeainet arvatust vähem

18.06

Eesti teadlaste loodud materjal peidab sõdurid kaasaegse tehnikaime eest

18.06

Jupiteri äike aitab planeedilt vett leida

17.06

Plastisõda võib muu hulgas aidata võita tselluloos

16.06

Loodusele kahjuliku plasttopsi saab asendada tselluloosist joogianumaga

ajatu klassika
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: