Sõjamäelt leiti kiviaegne asulakoht ({{commentsTotal}})

Foto: Aivar Kriiska

Rail Balticu trassi ümbruses läbiviidava arheoloogilise uuringu käigus leiti Sõjamäelt kiviajast pärinev asulakoht. Kaevamistel kogutud leidude järgi otsustades on Sõjamäel elatud juba nn nöörkeraamika kultuuri ajajärgul kiviaja lõpul ehk aastatel 2800-2000 aastat eKr.

Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professori Aivar Kriiska sõnul leiti kiviaegne asulakoht üllatuslikult. "Uurisime Tallinna piirikivi lähedal varasemalt teadaoleva kuue lohuga kivi ümbrust, kuid väljakaevamised tõid mitu uut huvitavat leidu. Esmalt selgus, et juba varem kirjeldatud kivi juures paikneb veel kaks lohukivi ning kiviajast pärinev asulakoht. Ühe asemel tuvastasime suisa neli arheoloogiamälestist, millest kolme olemasolu seni ei teatud," rääkis Kriiska.

Arheoloogide sõnul on asulakohta jäänud inimtegevusest maha rohkesti savinõukilde, muu hulgas tükke nöörivajutistega kaunistatud nõudest. Leitud on ka loomaluude katkeid ja kivist tööriistade tegemise tootmisjääke – tulekivi- ja kvartsikilde.

"Tegu on kõneka muistisega juba ainuüksi oma asendi poolest," rääkis Kriiska. "Inimeste elupaigad olid esiajal otseses seoses nende toitumisallikatega. Sõjamäel elati loopealsel, see ala sobis põlluharimiseks ja kariloomade pidamiseks, kuid mitte küttimiseks ja kalapüügiks. See annab koos varasemalt kogutud teadmistega kinnitust, et toonaste inimeste toidust moodustasid juba suure osa põllumajandussaadused," selgitas Kriiska, et iga leid annab uut infot meie eelkäijate elu kohta.

Alguses uuriti metalliajast pärit lohukivi, kuid proovikaevamised tõid päevavalgele veel vanema asulakoha, vahendas "Aktuaalne kaamera".

200 meetri kaugusel tulevasest Rail Balticu trassist hakkasid arheoloogid tegema prooviauke varasest metalliajast ehk umbes 1000 aastat enne Kristust pärit lohukivide ümbruses. Aukude tegemise käigus leiti hoopis vanem - 2000 kuni 2800 aastat enne Kristust pärit kiviaegne asulakoht.

"Valdavalt on siin võrdlemisi väikesed keraamikakillud, aga meil on päris palju kenasid tükke, kus on nööriga vajutatud ornament peal, tulekivist laast. See on vist meie kõige suurem potikild senini. Pott tehti niiviisi savilintidest. Ja siin need riiped on nõu siseküljel ehk jäljed sellest, et rohutuustiga on tõmmatud poti serva pidi üles," tutvustas arheoloog Kristiina Paavel "Aktuaalsele kaamerale".

Siin elas kiviajal paar peret, tegelikult võiks seda talukohaks nimetada. Mõne kilomeetri raadiuses leidub arvatavasti veel sarnaseid väikesi asumeid, mis moodustavad ühtse süsteemi, arvavad arheoloogid.

See asula on meeldiv üllatus - tõend sellest, et kiviajal ei tegeldud mere ääres mitte ainult kalapüügi ning jahipidamisega.

"See kiviaja asulakoht, mida me siin praegu uurime, on eriline just nimelt oma asendilt - praegu Tallinna lähedal loopealsel alal. Ja loopealsete asustamine ja loopealsel elamine ei saa kindlasti olla seotud inimeste põhitegevusena seotud kalastamise, küttimise ja korilusega. Need inimesed said oma põhitoidud juba viljelevast majandusest," kinnitas arheoloog Aivar Kriiska.

Arheoloog ütleb, et geneetiliselt pärinesid need inimesed Kaspia-äärsetest steppidest ning rändasid Kesk-Euroopani välja. Alguses olid neil ka hobused, kuid metsaaladel neid ilmselt enam veoloomadena ei kasutatud ning söödi ära.

Kohalike inimestega seguneti aja jooksul, vaenutegevusest Eestis jälgi leitud pole. Ega ohu korral olekski paari pere kaupa hajali elatud. Need põlluharijad muutsid oma tegevusega rohkem metsamaastikku, kui seda hiljem kunagi keegi on teinud. See asulakoht jääb ka tulevikus huvilistele näha - Rail Baltic kulgeb siit mööda.

Planeeritava Rail Balticu trassi alal on Tartu ülikooli arheoloogid jaanipäevast alates teostanud arheoloogilisi välitöid – otsinud uusi muistiseid ning selgitanud juba teadaolevate piire. Tartu ülikool võitis suve hakul Tehnilise järelevalve ameti ja muinsuskaitseameti ühishanke arheoloogiauuringu läbiviimiseks. Rail Balticu planeerimise osana viiakse Eesti seni suurima mahuga arheoloogiauuring läbi Harju-, Rapla- ja Pärnumaal.

Toimetaja: Marju Himma, Liis Velsker



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: