Lauristini hinnangul peaks kool andma mitte-eestlastele lisaks keeleoskusele ka soovi ühiskonnaelus kaasa lüüa ({{commentsTotal}})

Tallinna ülikoolis kaitstud doktoritöö näitas, et vaatamata keeleoskuse paranemisele ja kodakondusega mitte-eestlaste arvu kasvule on nende osakaal riigiametites vähenenud.Tartu ülikooli emeriitprofessori Marju Lauristini hinnangul tuleks koolides lisaks keeleoskusele anda ka oskus poliitikaprotsessides kaasa lüüa.

Vastse filosoofiadoktori, endise riigikogu liikme Sergei Ivanovi doktoritöö näitas viimase 20 aasta tendentsi, kus mitte-eestlaste keeleoskus küll paraneb, kuid samal ajal väheneb nende osakaal riigiametnike seas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui 1993. aastal moodustasid mitte-eestlased Eesti kodanikest 12 protsenti ning ministeeriumites oli nende osakaal 4,5 protsenti, siis 2012. aastaks oli mitte-eestlaste osakaal kodanikkonnast kasvanud küll 19 protsendini, kuid ministeeriumiametnike seas vähenes nende esindatus 2,8 protsendini.

Selline on trend, ütleb Ivanov. Tema hüpotees oli, et seda mõjutab olukord, kus domineerivad seisukohad ja vaated hakkavad alateadlikult mõjutama valikuid, sealhulgas personalivalikuid.

Ivanov uuris parlamendiliikmete hoiakuid, küsitledes neid aastal 2012, mil koalitsioonis olid Reformierakond ja IRL ning opositsioonis Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

"Parempoolsed arvavad, et tegelikult probleem, põhjus ongi mitte-eestlastes, nende ebaprofessionaalsuses. Vasakpoolsed mõtlevad, et need on ikka sotsiaalsed ja poliitilised olud, mis mõjutavad," selgitas ta.

Ivanov lisas, et vasakpoolsete ehk sotsiaaldemokraatide või sotsiaalliberaalide hinnangul on sel tendentsil ühiskonnale väga negatiivne mõju ja nende hinnangul tuleks riigil sekkuda, tuues mitte-eestlasi riigiteenistusse. Parempoolsed ehk rahvuskonservatiivid selles probleemi ei näe, ega leia ka, et riik sekkuma peaks.

Töös tehakse ettepanek, et kõrvalejäetud tuleb ühiskonda tuua ja leitakse, et olulist osa mängib selles haridussüsteem.

Töö üks oponentidest Tartu ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ütles, et tööst järeldusi tehes tuleks pöörata tähelepanu hariduse rollile.

"See on omaette teema, kuidas siis venekeelsetest gümnaasiumitest või venekeelsetest peredest kasvaksid eestikeelsed, pädevad ja aktiivsed riigiametnikud ka läbi hariduse," rääkis Lauristin.

Tema sõnul peaks gümnaasium lisaks keeleoskusele andma noortele oskuse ja soovi kaasa lüüa ühiskonnaelu ja poliitikaprotsessides, ka ülikoolides võiks mitte-eestlastest osakaal olla suurem neil erialadel, mida tööturg vajab.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: