„Tegelikult remondime me inimkeha tüvirakkudega juba ammu,“ vastab Tartu ülikooli rakubioloogiaprofessori Toivo Maimets ning toob näiteks nahasiirdamised, organite ja luuüdi transplantatsioonid, mis kõik on siirdemeditsiini eilne, aga ka tänapäev.

Oluline edasiminek aga eelmainitud inimkeha remontimise viisidest on asjaolu, et praegu on kasutada oluliselt uuemad ja tõhusamad tehnoloogiad, näiteks rakuravi, mis suures osas on tüvirakkude kasutamine erinevate haiguste raviks. „Me oskame tüvirakke muuta endale soovitavaks rakutüübiks,“ selgitab Maimets . „Me võime seda teha inimese enda tüvirakkudega ja siis ei ole meil probleeme inimese immuunvastusega.“

Siiski pole mõtet loota, et juba homme pakuvad arstid sellist ravi igaühele. „Meil on veel suur osa fundamentaalteadusest vaja teha. On päris palju asju, mida me ei tea ja on vaja teha katsetusi. Katsetused annavad aegajalt päris huvitavaid tulemusi,“ nendib Maimets.

Siiski esimene tüvirakkudel tuginev ravi on juba olemas. Selle nimi on Holoplar ja sellele andis Euroopa ravimiamet tänavu aprillis loa. See on mõeldud teatud silmavigastuse, täpsemalt silmapõletuse puhul. Selle raviks võetakse silma tüvirakud, mida kasvatatakse kile peal ning pannakse kilega koos silma tagasi.

Maimets on veendunud, et Holoplar on esimene pikas tüviraku ravimite reas, mis suudavad ravida vähki või näiteks südameveresoonkonna haigusi.

Just südameveresoonkonna ravi võimalustest rasvkoe tüvirakkudega pidas ettekande Indiana vaskulaarse bioloogia keskuse direktori Keith March. “Rasvarakkude varu on ikka kasvav ja kasvav,” sellise mõtteteraga alustas March oma ettekannet Tallinnas täna lõppenud rakuravi konverentsil. Tema uuringu keskne „materjal“ on rasv, täpsemalt viisid, kuidas kasutada rasvkoest pärit tüvirakke.

Inimorganismi viiduna suudavad need rakud koostöös vastava organi rakkudega moodustada terveid kudesid. Näiteks kasvatada terveid veresooni infarkti läbi teinud inimese habraste veresoonte asemele. Marchi ja tema uurimisrühma katsetest selgus, et rasvkoest pärit tüvirakkude sisestamine sigade organismi vähendas infarkti ja isheemiatõve esinemise tõenäosust 25 protsendi jagu.

Kuidas need rakud täpselt ravivad, ei ole siiani selge ning seda uuritakse. Kunagi arvati, et need tüvirakud muutuvad ise näiteks südame lihasrakkudeks ja nii taastatakse lihaskude. Praeguseks on aga teada, et see pole päris nii. Arvatakse, et need tüvirakud ilmselt sekreteerivad mingeid kasulikke asju, mis aitavad parandada infarktikollet, et hoida seda kontrolli all.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse ortopeed doktor Madis Rahu pidas ettekande sellest, kuidas rakuravi aitab kaasa liigeste ja kõhrede ravis näiteks sporditraumade puhul.

Ta tõi näiteks plasmasüstid, mida kasutatakse lihasvigastuste korral. „Inimeselt võetakse veri ja siis vastavate aparaatidega kontsentreeritakse verest plasma, mis on kasvufaktoriterikas ja süstime siis haigesse kohta, mis võiks kiirendada seda paranemist.“

Haigused, mida rakuravi suudaks parandada jäävad sageli neurodegeneratiivhaiguste ning rakkude lagunemisega seotud haiguste pärusmaale, kus traditsioonilist ravi pole.

Erinevaid rakuravil põhinevaid ravimeid on Toivo Maimetsa sõnul katsetuste faasis üle 3000. Seda, et kõigile haigustele töötatakse välja rakuravi või et seda üldse vaja on, Maimets ei usu. Teistsugused ravivõimalused jäävad alati alles ning mõnel puhul on traditsioonilised meetodid tõhusamad ja odavamad.

„Me suudame tegelikult mingitest rakkudest teha just endale vajalikke rakke ja see on muutnud väga laiaks võimalikud kasutusalad ja kasutusperspektiivid,“ ütles Maimets. Eelkõige puudutab see kõike tüvirakkudega seonduvat.

Eesti püüab maailmas saavutatuga sammu pidada. „Me oleme väike ja ilma rahvusvahelise koostööta on see täiesti mõeldamatu teha.“ Ressursid, mida taolisteks uuringuteks tarvis on, on suhteliselt suured, kuid Maimetsa sõnul on meie eeliseks hea inimvara. „Meil on palju hästi õpetatud noori inimesi, kes sellega tegeleda tahavad, meil on see teadmine olemas ja meil on mitmed välismaalt tagasi tulnud inimesed.“

Peamiseks probleemiks peab Madis Rahu siiski rahastust. Praegu haigekassa rakuravioperatsioone ei rahasta, mistõttu on paljud Eesti inimesed käinud neid tegemas välismaal. Rahu kinnitusel on aga võimalik neid protseduure ka Eestis teha, loodetavasti juba lähitulevikus.