ÜRO: Eesti rahvaarv võib langeda 900 000ni ({{commentsTotal}})

Värske ÜRO rahvastikuprognoosi keskmise arengustsenaariumi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv selle sajandi lõpuks pea 410 000 inimese võrra. Tallinna ülikooli Eesti demograafia instituudi juhtivteaduri Allan Puuri sõnul võib ennustust pidada suhteliselt tõepäraseks, kuid märgib, et prognoosid ei määra tulevikku ja ühiskonnal on alati võimalus protsesside kulgu mõjutada.

Möödunud nädalal ilmunud ÜRO prognoos on järjekorralt 24. Kuigi rahvastikuarengu üldsuundumuste osas pole tulevikuvaade muutunud, on selle arvulisi tulemusi 2012. aastal avaldatuga võrreldes täpsustatud. Praegu ennustab ÜRO Eesti rahvaarvuks 2050. aastal 1 129 000. Kolme aasta eest prognoositi selleks 1 120 000. Perioodi teises pooles näitab uus prognoos seevastu varasemast väiksemat rahvaarvu – 958 000 inimese asemel oletatakse 2100. aastal Eestis elavat 904 000 inimest.

„Teatav korrektsioon allapoole pole toimunud mitte ainult Eesti puhul, vaid see puudutab arenenud riike laiemalt. Korrektsiooni põhjuseks on eelnevaga võrreldes mõnevõrra tagasihoidlikumad ootused sündimuse eeldatava tõusu ulatuse suhtes. Näiteks peeti Eesti puhul varem tõenäoseks summaarse sündimuskordaja tõusu 21. sajandi lõpuks 1,91 lapseni naise kohta, uues prognoosis on seda „lage“ kärbitud 1,87 lapseni,“ selgitas juhtivteadur.

Keskmise eluea muutumise osas on uus prognoos samas optimistlikum. Näiteks Eesti osas nähakse ette, et rahvastiku keskmine eeldatav eluiga pikeneb sajandi lõpuks 87,4 aastani. Eelmises prognoosis arvati keskmise eluea tõus piirduvat Eestis 85 aastaga.

Puur leiab, et ennustust võib pidada küllaltki realistlikuks. „Kui me räägime keskpikast vaatest, siis peetakse rahvastikuprognoose muude valdkondade prognoosidega võrreldes vägagi täpseks. Vähetõenäolisi kataklüsme arvestamata on demograafiline homne ja ülehomne tänase rahvastikukoostise poolt üsna täpselt ette määratud: täna meie seas olevad inimesed moodustavad ülekaaluka osa rahvastikust ka 10 või 20 aasta pärast,“ märkis ta.

Kaugem tulevik, 2040. aastatest edasi, sõltub aga üha rohkem sellest, milliseks sündimuse, suremuse ja rände edasine kulg tegelikult kujuneb. „Tagasi vaadates on rahvastikuareng pakkunud korduvaid üllatusi, mida rahvastikuteadlased pole suutnud päris täpselt ette näha ja ilmselt saab neid ka tulevikus varuks olema,“ nentis Puur. Samas peab ta siiski näiteks vähetõenäoliseks, et rahvaarv lähitulevikus stabiliseerub ja selle vähenemine peatub.

„Kui me suurt sisserännet ei eelda, siis lähema paarikümne aasta jooksul tundub kahanemise lakkamine ebatõenäoline. ÜRO lähtub oma praegustes prognoosides eeldusest, nagu valitseks Eestis sisse- ja väljarände mahuline tasakaal. Tegelikkuses oleme viimased veerand sajandit rände läbi pidevalt inimesi rohkem ära andnud kui juurde saanud. Kui see olukord ei muutu, kujuneb rahvastikukadu paratamatult ÜRO poolt ennustatust suuremaks,“ sõnas Puur. Seetõttu tuleb juhtivteaduri sõnul prognoose kasutades alati tutvuda ka kasutatud metoodika ja tehtud eeldustega.

Rändeprotsesside kulg on Eesti rahvastikuarengu jaoks hetkel üheks suuremaks probleemküsimuseks. „Lähema kümne aasta jooksul saab selgeks, milliseks väljarände, tagasirände ja päris uue sisserände vahekord kujuneb,“ laiendas juhtivteadur.

Puur rõhutas, et rahvastikuprognoosid pole isetäituvad. „Rahvastikuprotsessid on küll väga suure inertsiga, kuid selle juures tuleb teadvustada, et see, kuidas asjad lõpuks lähevad, sõltub paljus ka sellest, kuidas me üksikisikutena ja ühiskonnana käitume. Prognoosid võiksid tekitada proaktiivset hoiakut — kui mingid tendentsid on ebameeldivad, siis peaksime püüdma otsida neile lahendusi,“ märkis rahvastikuteadlane.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: