Tanel Tammet: tehisintellekti areng pole nii kaugel, et see kujutaks ohtu   ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Taparobotite peatamiseks loodud kampaania meeleavaldus.
Taparobotite peatamiseks loodud kampaania meeleavaldus. Autor/allikas: Campaign to Stop Killer Robots / Wikimedia Commons

Teisipäeval avaldati enam kui tuhande teadlase ja tehisintellekti eksperdi allkirjaga avalik kiri, mille autorid hoiatavad võidujooksu eest sõjalise loomuga tehisintellekti valdkonnas ja kutsuvad keelustama autonoomseid ründerelvi. ERR Novaator palus teemat kommenteerida Eesti ühel juhtival tehisintellekti asjatundjal, Tallinna Tehnikaülikooli võrgutarkvara õppetooli professor Tanel Tammetil.

Milliseid mõtteid tekitas teis eile avaldatud hoiatava loomuga kiri?

Esimene reaktsioon oli see, et tegu oli järjekordse tehisintellektiga hirmutamise kampaania väikese sammuga. Seda tehakse kogu aeg ja ma ei suhtu sellesse eriti tõsiselt. Tehisintellekti areng ei ole kahjuks nii kaugel, et sellest oleks lähiajal mingit ohtu. Teisalt, kui vaadata kirja sisu, siis üldises sissejuhatuses öeldakse, et tehisintellekt areneb ja see on asi, mida me kõik teame. Pärast seda oli aga välja valitud kolm valdkonda, mida autorid poliitilises mõttes soovitasid arendada. Need olid osaliselt sotsiaalteaduslikud, et me uuriksime, kuidas see kõik mõjub ühiskonnale. Osaliselt olid esil eetika ja filosoofia teemad stiilis “andke eetikauurijatele raha, siis nad räägivad teile juttu, kuidas robotid on ohtlikud.” Kolmandaks oli käsitletud teemat, et kindlasti peaks paremini arendama verifitseerimist ja kontrollimist ning teisigi aspekte ja see on õige. Tegemist oli poliitilise sõnumiga, kus kõigile on natuke midagi.

Kas see kiri võib üldse suuremaid muutusi esile kutsuda või diskussiooni tehisintellekti teemal edasi arendada?

Ma arvan, et mitte väga. Nagu eelnevalt ütlesin, siis on tehisintellektiga heidutamise kampaania pikka aega käinud ja ma arvan, et see ei ole inimestele enam väga huvitav. Kui selliseid asju iga paari kuu tagant tuleb, siis kes seda väga tõsiselt võtab? Seda valdkondade loetelu ja soovituslikke uurimissuundi saab igaüks kasutada selleks, et öelda oma finantseerijatele või ümbruskonnale: “Vaadake, tuhanded inimesed kirjutavad alla, et sellist asja tuleks uurida ja järjelikult on see tähtis!”

Meie eetikauurijad võivad samuti allakirjutanutele viidates öelda, et järjelikult on eetikauurimine väga tähtis asi. Sellena saab seda muidugi kasutada ja ma saan aru, miks inimesed sellele alla kirjutavad. Nad saavad seda kirja lehvitades pärast tarvitada. Midagi halba selles ei ole.

Allakirjutanute seas on tõesti igati väärikaid inimesi, näiteks Stephen Hawking või Elon Musk.

Mina teeksin siin teravat vahet, sest nendel kuulsatel inimesed pole tehisintellekti valdkonnaga mingit seost. Nad ei ole sellega kunagi tegelenud ja ei tea sellest spetsialistina midagi. Nad teavad selle kohta ehk populaarteaduse vastu huvi tundva inimese tasandil. Kindlasti on nad asju lugenud ja targad, aga nad pole selle ala spetsialistid. Teisest küljest oli ka terve hulk spetsialiste sellele alla kirjutanud, kes tegelikult nende asjadega tegelevad ja keda inimesed üldiselt ei tunne, sest nad pole kuulsused. Ma isegi kirjutaksin sellele alla, sest tekstis pole midagi halba ega rumalat. See on üpris standardne loetelu. Miks mitte öelda, et ka sotsiaalteadlased võiksid oma asju uurida, see on huvitav ning verifitseerimine on tähtis. Ma olen sellega absoluutselt päri. Kui ma näeksin, et seda kirja saab kuskil kasutada poliitilise toetusargumendina oma uurimisteemade puhul, siis miks mitte. Aga selles kirjas pole midagi uut ega huvitavat.

Aga kui mõtleme hoiatusele autonoomsete ründerelvade eest?

See pole kirja mõte, see on kõige erutavam ja pisike osa, aga kiri ei räägi üldse sellest, et peaksime autonoomsete ründerelvade vastu midagi ette võtma. Pigem mainitakse, et see on üks ohtudest ja see pole fookuses.

Kas militaarseks otstarbeks tehnoloogia arendamisel võiks olla veidi suurem tsiviilkontroll?

Ma olen selles mõttes korraga nii optimist kui pessimist ja arvan, et sellel pole peal tsiviilkontrolli ja tsiviilkontrolli kehtestamine ka ei õnnestu. Mul ei ole mingit optimismi, et seda saaks mingil moel kontrollida. Kujutame ette näiteks eelmise sajandi algust, kui hakati lennundust arendama. Teame, et tulid pommitajad, mis tõid kaasa miljonite inimeste surma. Kindlasti oli toona ülikoolides palju eetikauurijaid, kes ütlesid, et oleks vaja selle teemaga tegeleda. Aga sellel ei olnud mingit tähtsust, sest see oli ainult jutt ja reaalselt mingit kontrolli kehtestada ei õnnestunud.

Teisest küljest vaadates ja segades optimismi pessimismiga arvan, et tehisintellekti areng pole nii kiire, kui need hoiatavad tekstid ja roboteid kajastavad filmid võivad inimestele mulje jätta. Tegelikult areneb see kõik väga aeglaselt ja ma olen ühest küljest veendunud, et see areng toob ühiskonnas kaasa kardinaalseid ja radikaalseid muutusi, aga see kõik võtab väga palju aega. See ei arene nii kiiresti, kui paistab ja mina olen tohutult huvitatud sellest, et areng oleks natuke kiirem, et me natukegi jõuaksime sinnapoole, mille eest hoiatatakse.

Öeldakse, et tehisintellekt hakkab muutma majandust ja tulevad jubedad relvad. Ma tahaks, et see oleks natukegi tõsi ja me peaksime selles suunas tööd tegema, et tegelikult tehisintellekti valdkonnas kiiremini edasi liikuda. Teema pole selles, et seda pidurdada, vaid pigem selles, et seda haipi reaalsusega täita. See on oluline. Mina soovitaksin anda raha kõigile neile, kes neid asju ehitavad, et nad saaksid sellega natuke kiiremini hakkama.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: