Galerii: Tivoli elurajoonist leitud ajaloolised laevavrakid saavad uue kodu Meremuuseumis ja Tallinna lahes
Mai lõpus leiti Tallinnast Tivoli elamurajooni ehitusplatsilt kahe 14.-17. sajandist pärit laevavraki jäänused, mis täna avati linnarahvale vaatamiseks. Pärast uuringuid uputatakse üks laevadest Naissaare lähedale Tallinna lahte, et leidu oleks võimalik pikaajaliselt säilitada. Teist laeva püütakse esialgu konserveerida Meremuuseumis, lootuses seda aastate pärast ka eskponaadina näidata.
„Tivoli kortermajade ehitusplatsil Kadriorus laius veel 100 aastat tagasi meri. Alles mõni aeg hiljem kaeti ala mitme meetri paksuse täitepinnasega. Ehkki sel ajal oli siin tõenäoliselt üsnagi madalaveeline rand, asusid keskaegsed/varauusaegsed laevavrakid täielikult liivasette all ja nende olemasolust saime teada alles tänaste ehitustööde käigus,“ kirjutab muinsuskaitseamet arheoloogiablogis.
Esimesena paljandusid krundi läänepoolses osas 22. mail laevavraki jäänused, millest teavitati koheselt muinsuskaitseametit. Neli päeva hiljem leiti veel ühe vraki jäänused. Mõlemal laevavrakil toimusid seejärel arheoloogilised väljakaevamised.
Esimesena kaevati idapoolset nn Viljo vrakki, mis kuulub tõenäoliselt 16. sajandil seilanud kaubalaevale. Põhjamaade laevaehitustraditsiooni tunnustega laevast on alles peamiselt üks parras koos vähesel määral säilinud põhjaosaga.
Omal ajal on üleni klinkerplangutuses ehitatud laeva plangusaamade vahel selle veekindlamaks muutmiseks kasutatud loomakarvu. Laev on ehitatud okaspuust. Kahjuks on leiumaterjal äärmiselt kesine. Nii ei ole säilinud midagi, mis annaks aimu kaubast, mida omal ajal veeti. Vrakiga seostada saab esialgu arvatavasti üksnes ühte nahast jalatsit, tünni kaant ja toidunõud graapenit.
Tõenäoliselt on laevalt juba üsna kohe peale hukkumist ära viidud kõik, mida vähegi andis viia. Vrakk on välja kaevatud ja tõstetud ehituala idapoolsele pervele, kus ootab koormakatte all edasist transporti.
Krundi lääne- ehk vanalinnapoolses osas toimuvad veel esimesena leitud laevaraki väljakaevamised ja toestamistööd. Sellel leiukohal paistsid algselt georadari uuringute põhjal kahe laevavraki jäänused, mis väljakaevamiste käigus osutusid ühe ja sama laevavraki erinevateks kompaktseteks detailideks.
See, nn Peetri vrakk pärineb 14. sajandist ja säilinud on nii põhjaosa kui mõlemad pardad. Tegemist on keskaegse kogelaadse kaubalaevaga, mille leiumaterjal on tunduvalt rikkalikum. Nii on laeva sisemusest ja ka ümbert leitud mitmeid metallist, puust, kasetohust, nahast, tekstiilist, savist ja kivist tarbeesemeid.
Ligikaudu 18 meetrit pika ja 6 meetrit laia laeva ehitamiseks on kasutatud massiivseid tammeplanke. Klinkerplangutuses parraste plangusaamade vahele on topitud sammalt ja kaetud puitliistuga. Vrakil on täheldatud põlemisjälgi, mis annab alust oletada, et õnnetusega seoses võis laeval puhkeda ka tulekahju. Laeva ahtri- ja vööriosa on eraldatud vaheseinaga. Kinnitust sellele, kas tegemist on tõepoolest kogega või mõne muu keskaegse kaubaalusega, saame uurimiste käigus.
Väljakaevamiste jooksul on dokumenteeritud mitmekülgset infot ja kogutud materjale, mille edaspidised uuringud ja analüüsid annavad uusi teadmisi omaaegsest elu-olust, kaubandusest ja laevaehitusest.
Esialgsete plaanide kohaselt uputatakse mõlemad ajaloolised laevavrakid peale uuringuid Tallinna lahte Naissaare ja Littegrundi madala vahelisele sügavamale merealale ja kaetakse kinni geotekstiili ja liivakottidega. Loodetavasti on sellisel moel võimalik neid säilitada pikaajaliselt. Samuti huvi ja võimaluse korral tulevikus välja tõsta, konserveerida ja eksponeerida. Sest ilma kahtlusteta on tegemist leidudega, mis seda vääriksid ja mille pärast võetaks ette teekond Tallinna.
Toimetaja: Marju Himma