„Võib sisaldada allergeene“.

Sellise sildi võib leida väga paljudelt toiduainepakenditelt. Teada on, et toiduallergia esinemissagedus on üleilmselt märgatavalt tõusnud. Kõige lihtsam ja tõhusam viis toiduallergiat vältida on loobuda allergiat põhjustavatest toitudest. Paraku on seda raske teha, kui teave pakendil ütleb ainult, et „võib sisaldada allergeene“. Kuid milliseid allergeene? Kui palju? Ja kas võib sisaldada või ka sisaldab?

Euroopa Liidus kehtib toidukaupade märgistamisele nõue tõsta koostisainetest esile neliteist toiduainet, mille suhtes esineb sagedamini ülitundlikkusreaktsiooni. Selleks, et aga määrata toidutoodetes allergeenide sisaldust, on tarvis vastavaid teste. Just viimaste väljatöötamiseks on jõud ühendanud Allergofood projekti raames Tartu ülikooli, TÜ kliinikumi, Eesti toiduainetööstuse liidu, Icosagen Cell Factory OÜ ja NAXO OÜ teadlased. Allergofoodi projekti raames töötatakse välja biotehnoloogilised meetodid allergeenide määramiseks toidutoodetes.

Ühtlasi aga uuritakse kui palju esineb Eesti lastel toiduallergiat. Selleks uuritakse Tartumaal sündinud, praeguseks 2-aastaseid lapsi toiduallergia suhtes, tehes arstliku läbivaatuse, vastavad testid ja esitades põhjalikke küsimusi lapse ning tema pere kohta. Varasemad uuringud on näidanud, et just selles vanuses või natukene varem, on lastel toiduallergia sagedus kõige kõrgem.

Mida näitavad esialgsed Eesti lastelt kogutud testide tulemused?

Teadlastele üllatuslikult esineb arvatust enam allergiat kartuli ja porgandi aga ka kala vastu. Ootuspäraselt kõige enam allergiat esineb lastel muna vastu. Oluline on aga see, et inimesed testiksid end allergiate suhtes, mitte ei paneks endale ise „kõhutunde alusel“ diagnoosi. Seda viimast ilmestab gluteeni- ja laktoosivabade toiduainete põhjuseta eelistamine.

Pagaritoodetes sisalduva teraviljavalgu allergiat esineb eesti laste hulgas üsna vähe, selgitab Allergofoodi projekti juures oma doktoritööd tegev Berit Pilden-Sarv. „Seda arvatavasti seepärast, et eestlased on üles kasvanud musta leivaga, milles on väga palju erinevaid teraviljavalke. Selle pärast taluvad Eesti elanikud teraviljavalke paremini kui näiteks lõunamaalased.“

Paljud inimesed väldivad teraviljavalku ja piimavalku sisaldavaid tooteid, kuna arvavad, et neilgi võib esineda nende ainete vastu allergiat või gluteeni ja laktoosi talumatust, mis on erinevad asjad. Berit Pilden-Sarv aga märgib, et gluteeni- ja laktoosivabu toiduaineid peaks eelistama üksnes juhul, kui on tõestatud, et inimesel on gluteeni või laktoosi talumatust või siis piima ja teravilja allergiat.

Uuringu tulemustest selgus aga ka allergoloogidele üllatusena tõsiasi, et arvatust rohkem esineb Eesti lastel allergiat porgandi ja kartuli vastu. Berit Pilden-Sarv aga lisab sinna juurde:

kui toiduallergia on tekkinud lapseeas, võib sellest n-ö välja kasvada. Kuid ei pruugi ja niikaua kui on teada, et allergiat esineb, tasub allergeene vältida. 

Inimesed peaksid võimalikult täisväärtuslikult toituma. Enne oma tavapäraste toitumisharjumuste muutmist, peaks vaatamata avalikkuses levinud kuulujuttudele, läbima arstliku kontrolli ja õige diagnostika. Selleks, et teada, kas ja milliseid allergeene toiduained sisaldavad, on tarvis õigeid teste.

Allergofoodi projektis osalevate teadlaste töö viljadest saab täpsemalt kuulda 18. juunil toimuval konverentsil.