Uuringus märgiti, et Eesti vanemaealised on oma tervise osas küllaltki skeptilised, kuigi mõõdetud tervisenäitajad ise kõik nii kehvad pole. „Kui vaadata, mis prognoosib inimese eluiga ja tema tervisesündmusi tulevikus kõige paremini, siis üks paremaid näitajaid on inimese enesehinnang oma tervisele. Ehk siis inimene tunneb tõenäoliselt rohkem, kui me saame näitudega mõõta,“ selgitas Saks saates „Terevisioon“

Seda eriti juhul, kui vaadeldakse vaid kolme-nelja näitajat. Inimeste enda hinnangu õigsust kinnitab arsti sõnul fakt, et eestlaste eluiga jääb mitmetele teistele Euroopa riikide omale 5-10 aastaga alla „Meil on väga palju südamehaigusi, suhkurtõbe, liigesehaigusi. Kõige suurem probleem on haiguste paljusus ühel inimesel,“ loetles Saks Eesti vanemaealiste probleeme. Seetõttu ei pruugi tema sõnul ka üksikud näidud anda nende toimetuleku kohta väga selget ülevaadet.

Arsti hinnangul näitab uuring kätte ka võimaliku tee, mille kaudu annaks vanemaealiste olukorda kiiresti parandada. Eesti leidub uuringus käsitletud riikidest kõige rohkem inimesi, kes vajavad abi, kuid kelle vastavad vajadused on rahuldamata. Samal ajal on probleeme üksildusega. „Ma arvan, et peaksime eeskätt pöörama tähelepanu inimestele, kes vajavad abi. Nende emotsionaalsed vajadused on väga sageli jäetud rahuldamata,“ mõtiskles Saks.

„Kui vererõhk ja veresuhkur on kontrolli all, siis sellel samal üksildusel väga sageli selge seos inimese haigestumise ja ka elueaga. Meil peetakse selliseid asju tõenäoliselt liiga pehmeteks, et nendega tegeleda, aga see mõjutab väga palju,“ lisas arst. Saksa sõnul sõnul kiputakse tihti unustama, et ka vanemaealised on täisväärtuslikud inimesed ja vajavad seeläbi seltsielu ja toetavat sõna.