Sugude suhtumine eetikasse eristub emotsioonide pinnalt ({{commentsTotal}})

Foto: rooners/Creative Commons

Kui meil oleks ajamasin ja relv, kas oleks meil siis moraalset õigustust sõita tagasi kaugesse-kaugesse aega, kui Adolf Hitler oli veel nooruke austria kunstnik, Jossif Stalin aga nooruke gruusia ususeminarist ja nad maha lasta, et seeläbi ära hoida II maailmasõja puhkemist. Säästa kogu maailmas miljoneid inimelusid ja säilitada Eesti iseseisvust.

Värskest teadusuuringust ilmneb, et mehed ja naised vastaksid sellele küsimusele tõenäoliselt veidi erinevalt. Mehed kalduksid hüpoteetilist ajarännuseiklust õigustama, naised oleksid aga sellele pigem vastu.

Eeltoodud küsimuse asetus on põhimõtteliselt muidugi üks – reljeefne erijuht tähtsast üldeetilisest dilemmast, valiku tegemisest utilitaarsuse ja deontoloogia vahel ehk selle vahel, kas suure kurja ära hoidmiseks tohib korda saata suhteliselt vähem mastaapset paha- või kuritegu. Näiteks tappa üks või kaks inimest selle nimel, et päästa miljoneid inimesi.

Rühm teadlasi eesotsas Rebecca Friesdorfiga Kanadast Wilfrid Laurieri ülikoolist väidavad oma uuringu põhjal, et mehed kipuvad rohkem utilitarismi ehk maksimaalset üldist heaolu pooldama, sel ajal kui naised kalduvad pigem tähtsustama deontoloogiat ehk üksikute tegude vastavust moraalinormidele.

Tulemuseni jõudmiseks analüüsisid teadlased küsitlustele antud vastuseid keerukate statistikavõtetega. Nad väidavad nüüd ajakirjas Personality and Social Psychology Bulleting, et sugudevahelise erinevuse põhjuseks paistab olema naiste suurem emotsionaalne vastumeelsus üksikisiku kahjustamise mõttele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: