Haridusteadlane: haridusinnovatsioonis panustatakse koostöö ja õppija aktiivsuse suurendamisele ({{commentsTotal}})

Eesti koolijuhtidele pakutakse programmi „Toetus Eesti kooliuuendusele“ raames võimalust minna praktikale maailmas tähelepanu ja tunnustust leidnud koolidesse. Sammuga loodetakse ergutada haridusinnovatsiooni, mis võik mõjuda hästi tervele koolisüsteemile.

Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijeni sõnul on haridusuuenduste plaanid hetkel kõige paremini sõnastatud elukestva õppe strateegia alusdokumendis. „Kaks suuremat suunda on ühelt poolt õppija aktiivsuse, enda juhtimise suurendamine. Teiselt poolt koostöö suurendamine. Need on kaks olulist teemat, mida meil on vaja Eestis rohkem toetada. See seab kõrgemad nõudmised ka õpetajatele,“ märkis haridusteadlane saates "Terevisioon". Viimasest lähtuvalt on plaanis paremini toetada õpetajate professionaalset arengut.

Ühte kandvat rolli võiks kolme suuna arendamisel mängida üldise digipädevuse tõstmine ja uued IKT-lahendused. „Ühelt poolt ongi meil maailmas, kus me täna elame, paremini toime tulemiseks neid digipädevusi vaja. Teiselt poolt väga paljud IKT-lahendused aitavadki neid haridusuuendusi ellu viia,“ sõnas Leijen.

Haridusteadlane toob näitena Hollandi, kus on 2003. aastast koolide võrgustik, milles on võimalikult suur osa õppest algkoolides ja põhikoolis digitaalsele kujule. Kuigi projekti on kritiseeritud näiteks käeliste võimete arendamise unarusse jätmise eest, märgib Leijen, et mitmeid taolisi oskusi ei lähegi enam sellisel kujul vaja. Lisaks, „mitte kõike, mis on hariduselus siiamaani olnud, ei pea tahaplaanile jätma. Seda ka ei ole vaja,“ sõnas Leijen. Peamises eesmärgiks oleks haridusuuendustega kaasas käia.

Õpetajate kontekstis toob haridusteadlane kaks suuremat haridusuuendust Singapurist, mis suudab säilitada koolides säilitada noorte ja kogenud õpetajate tasakaalu suhteliselt hästi. „Singapuris on õpetajad riigiteenistujad ja vahetavad koole 5-7 aasta tagant. Sellega püütakse takistada eliitkoolide tekkimist, mis teistest eristuksid, et väga kogemused ja praktika oleksid erinevates koolides,“ tõi Leijen näite. Kuigi süsteemi ei saaks geograafiliste eripärade tõttu rakendada kõikjal Eestis, oleks see mõeldav suuremates omavalitsustes.

Samuti on Singapuris rajatud õpetajate õpikogukondade süsteem. „Kuni kümme õpetajat, mõnikord ka vähem, moodustavad kogukonna ja defineerivad ise enda jaoks teemad, mida nad tahavad süvitsi uurida ning keda rohkem kaasata. Nad töötavad välja tegevuskava ja asuvad ise seda rakendama,“ selgitas Leijen. Analoogset lahendust kohtab ka mitmetes teistes maailma riikides.

Koolijuhtide arenguprogrammi partneriteks on Eesti Rotary Keskus, haridus- ja teadusministeerium, Tallinna ülikool, Tartu ülikool ja Eesti Koolijuhtide Ühendus. Rotary Keskus annab aastatel 2015-2020 igal aastal välja vähemalt viis stipendiumit. 

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: