Päikesevarjutuse aegu süüdistasid eestimaalastest paganad munka Päikese ärasöömises ({{commentsTotal}})

Osa prantsuse kunstniku Antoine Caroni päikesevarjutust kujutavast maalist, mis pärineb aastast 1571.
Osa prantsuse kunstniku Antoine Caroni päikesevarjutust kujutavast maalist, mis pärineb aastast 1571. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Esimest korda on eestlaste uskumustest seoses päikesevarjutusega räägitud juba Läti Henriku kroonikas.

1191. aasta jaanipäeval oli tsistertslasest munk Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop, tulnud Eestisse, kus paganad olid teda kimbutanud, süüdistades teda Päikese ärasöömises. “Sama ettekujutus päikese söömise kohta on püsinud rahvapärimuses läbi aja,” rääkis Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk.

Nii on süüdistatud Saaremaal kutsikaid, kes “päikese küljes närivad” ning Võrumaal on päikese kadumist peetud priskete vaklade süüks, kes päikest õgivad. Jakob Hurt vahendab oma “Eesti astronoomias“ (1899) soovitust, kuidas neid vaklu näha saab: “Tahad sa neid “vaklo“ ja nende söömist näha, siis too pang vett muru peale ja vaata senna sisse. Küll sa siis kõik selgesti näed.“

Uskumus, et mõni loom või ohtlik tegelane püüab varjutuse ajal päikest alla neelata, on tuntud ülemaailmselt.

Teisalt on Eestis mitmel pool arvatud, et päike muutub aja jooksul tuhmiks nagu tahmane lambiklaas ja vajab aegajalt puhastamist. Just sellepärast tõmmataksegi talle varjutuse ajal kate ette. Pärast varjutust hüüdnud vanarahvas ükstõise vasta: "Vaata! On palju heledam kui enne oli, on heledam!"

Mõnedel rahvastel seostub päikesevarjutus müüdiga taevasest pulmast, mis kuulub indoeuroopa rahvaste vanimasse ühispärimusse, esinedes nii india Rigvedas kui läti rahvalauludes. “Müüt on tuntud Eestiski, esinedes “Kalevipojas“ ja sadades “Salme laulu“ üleskirjutustes. Päikesevarjutusega see meil siiski ei seostu,” sõnas professor Valk.

Täna on võimalik Eestis näha osalist päikesevarjutust kella 11.00-st kuni 13.17-ni. Kõige suurem osa päikesekettast – 77,7 protsenti läbimõõdust, 73 protsenti pindalast – on kaetud kell 12.09. ERR Novaatoris on võimalik jälgida otseülekannet päikesevarjutusest Fääri saartel, kus varjutuse tipphetk on kell 11.45.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: